Laval

Nägin unes, et pidin minema Rauna majja Raimi raamatu esitlusele. Pidin seal rääkima, selleks lugesin raamatut algul järjest, siis üle ühe lõigu. Mõtlesin saata teate, et räägin ainult siis, kui keegi veel rääägib. Samal päeval pidi mul olema lõpuaktus. Märkasin äkki, et kolm kella näitavad igaüks erinevat aega. Olin seni vaadanud vaid kella, mis näitas kella kahte. Üritus pidi algama kell neli. Teine kell näitas, et kell on juba kuus. Kolmas kell oli ka kuus, aga sellel ei klappinud veel ka minuti- ja tunniseieri asend. Tundus, et olen ürituse maha maganud. Ärkasin pooleldi, olles "Vanemuise" laval, kus mängiti parajasti etendust ja vaatajad olid saalis. Ma ei teadnud, kuidas olen siia saanud. Üks näitleja muutis oma teksti, et pöörata tähelepanu ka minu laval viibimisele. Keegi ütles lause, millest võis järeldada, et ta tahab, et ma lavalt ära läheksin. Varsti hakkasingi minema. Tahtsin saalist pealtvaatajate ukse kaudu lahkuda, aga seal oli valvur ees, kes mind arvatavasti läbi poleks lasknud. Seetõttu istusin pealtvaatajate sekka. Peale etendust riidehoiu sabas ütles üks teatri töötaja, et paari nädala pärast ei mäleta ta ise ka, et ma laval olin. Malts ütles, et mul on hea isa, kes mind lavale minna lubab. Üks näitleja oleks nagu öelnud, et kui tema juba on öelnud, et ma pean lavalt lahkuma, on seal edasiviibimine juba kurjast. Mina mõtlesin, et ma ei saanud ju lahkuda enne kui ma olin jõudnud otsusele, et lahkun. Täna oli toimunud esietendus. Sellest esietendusest olin ma isegi enna teatrisse sattumist kuulnud.

Teises unenäos jäi auto lumme kinni. Sealt väljapääsemiseks tegi ta ümber tee ääres seisva auto kõnnitee kaudu ringi. Selleks ajaks kirjutas juht tuledele sõna "manöövripoiss". Ütlesin: "Hea manööver." Lumest pääsenud auto hakkas edasise kinnijäämise vältimiseks sõitma suurem osa ajast kaks ratast kõnniteel.