Kalor. Eelteade.

Kallur kallas kalorit.
Kalori kätte sai kalur.
Jumal hoidku ja toitku.

*
15. novembril 2005 kell 18.OO esitlen viie inimese hulgas Tartu kirjanduse majas oma võrguteoseid.

*
Nägin unes, et Henn rääkis meie toas välismaalastega ja tal jutt jooksis tavalisest paremini. Isa toas lasi Tõnu vene meestel raamatuid korrastada. Kui nad pausi tegid, rääkisin kui halb on mehhaniserimine ja püüdsin raamatuid endisesse asendisse tagasi panna. Kui Tõnu tagasi tuli, jätkasid nad tööga. Eesti kaardil märkasin midagi kummalist. Ütlesin, et ma ei teadnudki, et Tallinna ja Tartu vahel nii palju vett on. Klaus ütles, et see on seal ainult kevadiste üleujutuste ajal. Ütlesin, et tulevikus on seal vesi pidevalt. Olime klassis 206. Üks kunstnik näitas, kuidas Maa kliima kaitsmiseks on parem maalida tumedate värvidega, mis soojust neelavad. Ta maalis musta deemoni. Küsisin, kas peaks siis maalima ainult deemoneid. Õpetaja Schulz ütles, et mul oli kindlasti juba sügisel näitus, aga seal käis ainult kolm vaatajat. Mõtlesin, et joonistamistunnid on kahjulikud, sest nii nagu tavalisest perest inimene, kellel on kästud koolis luuletus kirjutada, ei saa enam kunagi kirjutada luuletust ilma mõtlemata, et kirjutab kirjandusõpetajale, nii mõtlen ka mina, et joonistan joonistamisõpetajale.

Nägin unes, et õpetaja Volmer kontrollis, kas kodused tööd on tehtud. Ta väitis, et kodus tuli kirjutada kirjand. Ütlesin, et mina sellist ülesannet ei mäleta. Ta püüdis mulle meelde tuletada. Ütlesin, et mul ei tule ikka meelde. Ta ütles veel, et selle käskis kirjutada õppejõud Pajur. Ütlesin, et müüd hakkab mul midagi meelde tulema. Pajuri ajaloo tundi mineku eel mõtlesin, et ma pean ajalugu palju hoolsamalt tunni jaoks õppima kui teisi aineid, sest olen seda õppinud ka ülikoolis. Mul ei olnud see veel tehtud. Otsustasin, et ei hakkagi õppima, vaid lähen koju, sest ma ei pea enam koolis käima. Väljusin koolimajast ja püüdsin edasi kõndida nii, et ma ei ärkaks.

Nägin unes, et olin Pajuri tunnis klassis 208. Ta hakkas rääkima maailma ajaloost algusest peale. Ta ütles kaardil Hiina ümber ringi tõmmates, et sellel alal oli vanal ajal epideemia, mis nõudis 1700 miljoni inimese elu. See oli ajaloo suurim epideemia. Klass ahhetas. Põhjuseks võis olla see, et arvati, et selline epideemia võib tänapäeval korduda. Järgmise ringi tõmbas Pajur Lõuna- ja Kagu-Aafrika ümber, öeldes, et seal oli vanal ajal ühe aidsi variandi epideemia, mis nõudis ka palju ohvreid. Sain alles sellest teada, eet juba siis oli aidsi. Võibolla see vahepeal siiski ajutiselt kadus maailmast.

Nägin unes, kuidas jõudsin tänaval Sandrile järgi. Küsisin talt oma raamatut näidates, kas ma selle talle kinkisin. Ta ütles, et vist mitte. Andsin selle talle. Näitasin talle oma teist raamatut ja küsisin, et kas ma selle kinkisin. Ta ütles, et seda ta ka ei mäleta. Andsin talle selle ka. Nüüd oli Sandril palju raskem kõndida ja tänu sellele jõudsin tast varem finišisse. Ilma talle midagi andmata poleks ma teda kuidagi võitnud.

Nägin unes ruume, kus Anto korjas endale riiulitest maleraamatuid. Seal oli inimesi, kes ei teadnud, kuidas malekella kasutatakse. Seletasin neile, et mõtlemisaega on üks tund, aga parem terve mängu peale kui ühele käigule. Kui nad tugevamaks muutuvad, saavad nad aega juba poolteist tundi, millele mängu lõpus lisatakse pool tundi. Päris tugevad mängijad mängivad kahe ja poole tunniga ja saavad tund aega juurde.