Nägin unes, et märkasin kauge kõrge vastasmaja viilkatusel kõndimas inimest. Jäin vaatama, kas ta hüppab alla. Hüppaski. Aga ta maandus jalgadele ja tundus olevat täiesti terve. Paistis, et seda ta oligi kavatsenud ja hüpe oli toimunud seoses selle maja juures käivate spordivõistlustega. Meie juurde tulid Armeenia sõdurid. Nad võtsid meid vangi ja võtsid meie käest ära Aserbaidžaani päritoluga relvad. Varsti tulid Aserbaidžaani sõdurid, kes kihutasid armeenlased minema ja andsid meile relvad tagasi. Aga nad süüdistasid meid, et Eesti on Armeenia poolt. Toomas küsis: "Kas Eesti on Armeenia poolt?" Ütlesin aserbaidžaanlastele: "Toomas isegi ei teadnud, et Eesti on Armeenia poolt." Siin Kaukaasias elas hajutatult palju eestlasi. Läksime majja, kus oli seinal plakat, mis ütles, et see on "Odessa eestlaste kabeklubi". Mõtlesin, et ei tea, kas seda plakatit trükiti üks eksemplar või rohkem. Kõndisime looduses. Osad selle piirkonna eestlased ajasid metsade põletamisega äri. Põllult tõusiski natuke suitsu. Mõtlesin, et minu kujutluses on suits väike, aga tegelikult on tulekahjud suured. Tõnu käis isale peale, et isa annaks talle raha maatöö tegemiseks - kaevamiseks ja raiumiseks. Tundus, et isa ei taha anda.
Nägin unes, et ema ütles, et Soome on vist suurem kui Vietnam. Ütlesin, et rahvaarvult on Vietnam palju suurem ja ta on vist ka suurem pindalalt. Võrdlesin neid kaardilt, aga nende erineva kuju tõttu ei saanud kindlat aru.
Nägin unes, et kapis olid reas saksakeelsed papist lasteraamatud. Otsustasisn hakata nende järgi saksa keelt õppima, sest neil oli kõike piltidel kujutatud, mida oli kirjutatud. Esimese raamatu kaanelt sain teada, et kui "gestern" tähendab "eile", siis "am gestern" täna, ja kui "heute" täna, siis "am heute" "homme".
Nägin unes, et olime muuseumis. Lauri K. istus laua taga, kust käis kaks korda sõda üle. Küsisin talt, kas ta pani seda tähele. Ta oli pannud tähele ühte korda.
Nägin unes, et hakkasin Helenale helistama, et talle oma raamatut kinkida. Iga kord, kui olin numbri valinud, katkestasin kogemata valimise. Helistasin oma elektronmärkmikuga, millega oli helistamine võimalik, kui see oli mõne lauatelefoniga ühenduses. Viimasel korral jäi ta kutsuma, aga telefoni ei võetud vastu. Tahtsin märkmikku kinni panna, aga see enam ei õnnestunud.
kolmapäev, november 16, 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar