Ajaloo tund

Nägin unes, et olin koolis ajaloo tunnis. Näidati õpikut, kust me pidime järgmisena õppima hakkama. Selle kaanele oli kirjutatud "Ühiskonnateaduse õpik". Üks selle autoritest oli Oudekki ja paistis, et õpik ei olegi mitte ajaloo, vaid hoopis filosoofia oma. Esikaanel oli vaid osa autorite nimesid. Seal oli O-tähega perekonnanimesid kaks ja Oudekkit nende hulgas ei olnud. (Oudekki oli perekonnanimi.) Seevastu tiitellehel oli teiste hulgas kuus O-tähega algavat perekonnanime, neist üks Oudekki. Mul oli imelik hakata enne keskkooli lõpetamist õppima õpikust, mille autoritest on üks minust noorem, kuigi mõtlesin, et küllap on igal teise eriala inimesel mulle oma erialast midagi õpetada. Oudekki istus minu ees ja nägi välja nagu Helen. Ta ütles midagi sellist, et küsisin talt, kas tema arvates ei ole kohanimed olulised. Ta ei kuulnud ja palus mul küsimust korrata. Kordasin, aga ta ei kuulnud ka sel korral ja palus uuesti korrata. Ma ei tahtnud seda rohkem kordi öelda ja ütlesin hoopis, et ega see geograafia tund ei ole. Nüüd ta kuulis, aga ma mõtlesin, et nüüd ütlesin ma ju hoopis vastupidise sisuga lause. Tundi andis Pajur. Ta oli mulle pannud esimese kontrolltöö eest hindeks 5, sest arvas, et ma mäletan ajalugu ülikoolist, aga järgmise kontrolltöö hindeks oli juba 4. Pajur lõpetas tunni sellega, et näitas, kuidas Prantsusmaal on õpilastel hommikuti nahk märg, sest seal on külm, ja et neil on liiga vähe riideid seljas, kuigi nad on juba piisavalt vanad. Kõige lõpus ta naeris. Kui tund läbi oli, pillasin joogiklaasi maha. Ütlesin, et ega see ei läinud katki, aga seda maast üles võttes nägin, et sellesse on tekkinud mõra. Ütlesin, et läks küll, ja küsisin Pajurilt, kui palju ma koolile võlgnen. Ma olin osadest tundidest puudunud, sellepärast küsiti mult, kas mul tuleb lasta jälle individuaalseid puudumistõendeid tooma hakata.

Nägin unes, et Itaalia alustas sõda üks päev varem kui Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid. Itaalia hakkas asfaldi sisse sügavaid rattajälgi vajutades ja neid siludes edasi liikuma. Mulle visati sõjaaegne asi, mille nimi tähendas sõnaraamatuga uurides inglise keeles hane kaela. Tahtsin seda eemale visata, sest arvasin, et see võib olla pomm või bakterrelv. Ma ei teadnud küll, kas jõuan selle piisavalt kaugele visata, et plahvatus ei toimuks liiga lähedal. Suurbritannial oli sõjalaevu, mis olid Suurbritanniast endast suuremad.

Nägin unes, kuidas hakkasin vaatama vanu klassipäevikuid ja nägin, et minu kõigi hinnete keskmine oli madalam kui keskmine hinne tunnistustelt võetuna. Mul pidid tulema varsti keskkooli lõpueksamid. Esimesel korral olin need edukalt ära teinud, teisel korral polnud tegema läinudki, sest ei pidanud seda endale enam kohustuslikuks. Kolmandast korrast ei teadnud ma veel, kas minna või minemata jätta. Kõndisin tänaval ja mõtlesin inglise keele eksamiks harjutamiseka eestikeelsetele sõnadele ingliskeelseid vasteid. Teatsin kõiki sõnu, mida mõtlesin.

Nägin unes, kuidas kaks meeskonda mängisid staadionil jalgpalli ja külalismeeskonnale hakkas olukord ohtlikuks muutuma. Kui see võttis kolonni, et minna ühiselt karistuslööki lööma, tulid väljakule marssima mustades mundrites sõjaväelased ja jalgpallurite hoojooksule jooksis vastu kollastes riietes kodumeeskonna fännide kolonn. Kolonnid põrkasidki kokku. Arvatavasti said vähem kannatada sportlased, sest nad olid tugevamad, aga oli karta, et järgnevalt tulevad väljakule kõik pealtvaatajad ja külalismeeskond tapetakse maha. Miilitsad hakkasidki juba tribüünidel ähvardavalt koonduma.