Teine kabeunenägu ja sõda

Nägin unes, kuidas olime raskustes ja tahtsime nende vastu igaüks raamatukogupunktist entsüklopeediat võtta.

Nägin unes, kuidas vaatasin pealt kabeturniiri. Ütlesin kellelegi, kui turniir läbi sai, et mängijad olid olnud Eesti edetabelist alates umbes 20. kohast tahapoole. Siis vaatasin, et nad võisid olla ka kõrgematel kohtadel, sest tabelis polegi nende kohad, vaid punktide arv. Kabes antakse lihtsalt punkte teisiti kui males. Mängijad olid olnud kõrge telliskivimaja ehitajad. Üks neist oli olnud Ivo, kes oli saanud suhtleiselt vähe punkte, aga kabes pidi ta minust tugevam olema. Ehitajad pandi kabemängijateks selleks, et harjutada täpset mõtlemist ja nad ehitades kivi täpsele kohale paneksid. Teiseks sellepärast, et kabes on löömine kohustuslik ja see tuletab mängijale meelde, kui ohtlik on tellingutelt alla kukkuda. Tõnu tahtis minuga malet mängida, nii et mina annaks etturi ette. Ütlesin talle, et ette antakse f-ettur, muidu võiks asi hoopis mulle kasuks tulla. Lisasin, et vahel pannakse etturi etteandmise korral a-ettur kolmandale reale. Tõnu ajas traadi kabelaua alla, justnagu tahaks selle abil kavalamat käiku teha. Mängisime kabet nii, et mina tõstsin mõlema poole nuppe. Kui tammide arv tõusis kolmele ühe vastu, lugesin mängu endale võidetuks. Kui oleksin mänginud päris vastasega, oleks ta võibolla veel vastupanu jätkanud ja midagi leidnud.

Ühes unenäos vaatasin "Postimehest", et koomiksite leheküljel on keskmisel kohal ilmunud jälle hobusekoomiks, mida tavaliselt lehes ei ole. Kui eelmine kord olid selle tegelased kartnud, et tuleb hobune, siis nüüd oli hobune ka kohal. Ema ütles, et mulle tehakse parajasti elektriravi. Karjusin, et mulle ei tehta mingit elektriravi. Seejärel sain aru, et olen siiski hambaarsti juures ja elektriravi on puurimine. Hammast puuriti ainult hetkeks. Sel korral ei väidetud, et selles auk oleks, nii läks arsti külastamine maksma ainult 20 krooni. Mul käisid peal halva enesetunde hood, mis rohtudega nädalaga ära läksid. Arst ütles, et need on depressiooni järellained. Ta ütles, et rohu võtmise ajal pean 20 protsenti teistest aeglasemalt liigutama ja muul ajal 10 protsenti. Sain teada, et USA ja Jaapan on lõpuks üksteist pommitama hakanud, nagu pikaajalise tüli põhjal juba ette nähti. Ameeriklaste sõjapidamistaktika oli jaapanlastega võrreldes rohkem pommitamisele suunatud, kuigi Iraagis kasutati vahepeal juba ka maavägesid. Panime televiisori algavatele uudistele. Seal teatati, et enne sõja algust olid mõlemal sõdival maal leinaüritused tulevaste ohvrite mälestamiseks juba ära. Pärast poleks neid enam saanud teha. Näidati, kuidas üks mees leinas ja see lõppes sellega, kuidas ta tuumarünnaku tagajärjel laiali vajus. Lootsin siiski, et linnadest hävitatakse ainult New York, Washington ja Tokyo ning et Jaapan on nii palju nõrgem, et sõda väga tõsiseks ei lähe. Väljas oli pime, mis võis tulla tuumaplahvatustes tekkinud suitsust. Otsustasime, et me ei otsi internetist sõja kohta informatsiooni, sest luure võib jälgida, mis lehekülgi me külastame.