Kaklemine

Täna anti mulle uus ülesanne. Vana ja suurem on veel lõpetamata, aga uut asja teha on praegu niipalju huvitavam, et vanaga ma täna tegelenud ei ole. Või oleks vana asja kallale tagasi minek ise uus asi ja inerts takistab.

*
Eile kirjutasin listi, et Prantsusmaa rahutused näitavd, kellel õigus on. Täna hakka või kahtlema, sest tuli uudis, et eile on ka Tartus suurem kaklus olnud ja osalisteks vist põliselanikud. Prantsusmaa mõju see vast nii palju ei olnud (kuigi ka sellel võis oma osa olla) kui hiljutise "Tartu Postimehe" artikli, et uus kaubamaja on saanud üleannetute noorte uueks kogunemiskohaks. Kes seal varem kogunemas polnud käinud, pidi minema selle artikli mõjul.

Oma silmaga pole küll asja eriti jälginud. Kaubamajas olen käinud peale avamist üks kord. See oli küll juba hoiatav, sest siis proovisid mingid purjus poisid minuga kaubamaja ees kontakteeruda. Nii et ebameeldivusi oli juba enne ajaleheartiklit, muidu ei oleks saanud ka artikkel sündida.

Kummaline on, et kaklemiseks vajatakse kaupade lähedalolekut. Või paneb kaupade lähedalolek kaklema. Võibolla ka meie kunagised kodused kalused tulid siis sellest, et seinad olid raamatuid, tuba voodeid ja põrand mänguasju täis.