Täna mängisin AVRO-38 memoriaalmaleturniiri. Mõtlemisaega oli 15 minutit kummalegi mängijale. Sain 4 punkti 9 võimalikust, millega tulin 78 osavõtja hulgas 52. kohale. Regulaarse malega tegelemise juures võib sellega mitte rahul olla, aga eks teised ka pingutavad. Tulemus oli parem kui eelmisel aastal samal turniiril, mil sain vaid 3 punkti, aga halvem kui üleeelmisel aastal, kui kogusin rekordiliselt 4,5 punkti, saades küll viimase punkti ilma mänguta. (Sega pole ma ise AVRO-l tänasest suuremat punktide arvu kunagi välja mänginud.) Täna sain võidud 2., 4., 7. ja 9. voorus. Et võitma hakkasin varem kui tänavusel Tartu Suvel, siis õnnestus mõnesid 4 punkti saanuid ka edestada.
Kaks kaotust sain nõrgema reitinguga mängijate vastu. Esimeses neist jättis naisvastane lipu ette, aga soovis käiku tagasi võtta. Ma ei hakanud käiku nõudma, sest arvasin, et võidan niigi. Varsti jätsin aga maha löömata vastase vankri, mis oli löönud minu vankri, kuigi oleksin saanud lüia, aga mõtlesin, nagu oleks vastase teine vanker lipp ja paneks mulle mati. Mõnede asjatute ähvarduste loomise järel alistusin. Vastane oli oma tagasivõetud käigu tõttu nõus kohtunikule teatama, et tegime viigi, aga seda ma ei soovinud. Siis sain kaotuse veel ühe väiksema poisi vastu, kelle isa olin mõni voor varem võitnud. Selles mängus lõin lipuga nurgast vankri, kuid lipp ei saanud enam välja, mistõttu jäin kahe vankriga lipu ja etturi vastu ja suurde ajapuudusesse ning vastase enamettur läks veel lippu. Siiski jäin poisi isast poole punktiga maha ja poisist tulin võrdse arvu punktidega ette. Edestasin ka mainitud naisvastast ühe koha võrra. Ülejäänud mängudes peale nende kahe mõnevõrra üllatava kaotuse kaotasin kõigile kõrgema reitinguga mängijatele ning võitsin madalama reitinguga või reitinguta mängijaid. (Mõnel neist võis kunagi minu praegusest kõrgem reiting olemas olla.)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar