Lilled, rämpskiri

Nägin unes, et Helena kinkis mulle meie trepikoja ees sünnipäeva puhul lilli. Ta ütles, et eelmisel korral kinkis ta lilli Klausile. Mina ütlesin, et minu mälu järgi kinkis ta eelmisel aastal ka mulle. Helena ütles, et ta ei mäleta. Läksin mingisse vanaema oma sarnasesse korterisse, kus vahetasin riideid, et vanad pessu panna. Seejärel võtsin oma postkaardialbumi, kust vaatasin järgi, et Helena oli küll mulle varem ka lilli kinkinud, aga mitte eelmisel aastal, vaid varem. Ema kaksas nüüd kahel albumi vahelt võetud lillel õie küljest. See ajas mind vihale, sest õis jäi alles ainult neljale lillele. Läksin raamatukokku, kus mul tekkis kahtlus, et see pannakse kohe kinni.

Nägin unes, kuidas ma ei saanud öösel ühe maja ust lukku, aga siis selgus, et asutus jätabki vahel ööseks ukse lahti.

Nägin unes, kuidas vaatasin üle tüki aja poeesia listi. Sinna oli üks listi liige saatnud edasi ingliskeelse kirja, mida olin varem saanud juba rohkem kui ühe listi kaudu. Saatsin sellele vastuseks listi luuletuse:

Kas ilmas leidub list, kuhu see teade pole veel jõudnud?
/Teine rida ununes, riimsõna "õudus"./
See peedi värk, see peedi värk võiks lõpetada äri.
Kumb saab meist sendid, kui neid põrandal näed, seda ära päri.

Läksin mööda Vabaduse puiesteed kaarsilla juurde. Põrkasin kokku kellegi jõe ääres seisjaga. Taha vaadates nägin, et see oli Tõnu. Ta ütles enda kõrval seisjale, et see on iseloomulik, et ma teda ei näinud. Teisel pool jõge liikusin edasi inertsi mõjul üks jalg ette sirutatud, aga jalgu liigutamata. Lõpuks sai hoog otsa ja pidin hakkama jälle jalgu liigutama.