Paberikraami

Lugesin raamatut. (Unenäos.) Selles oli viidatud lasteraamatutele, seetõttu lugesin vahele kaks kuhja lasteraamtuid, mille sain kõik läbi ühe hetkega. Edasi jätkasin täiskasvanute raamatu lugemist, mis läks aeglasemalt. Ühes raamatus oli mainitud, et kunagi peitis üks kuningas ühe inimese salajasse tuppa. See inimene pidi seal olema siiamaani. Seda maja uuriti. Teatati, et tõestati, et seal ei saa salajast tuba olla. Ma ei olnud selles kindel. Läksin ühe väikse maja juurde, kus Tõnu ja teised tagusid toitu paberõhukeseks. Maitse oli sellel ka nagu ajalehepaberil. Tõnu andis töö mulle üle. Tagusin ka ajalehte siledamaks ja õhemaks.

Teises unenäos olin Kaunase puiestee hoovis, kuigi ma magades selle peale ei mõelnud. Ant vaatas läbi minu magistritöö mustandit. Ta küsis mult, kas Jukoil peabki olema suure algustähega. Vastasin, et peaks olema, sest see on ametlik nimetus, aga ma ei ole kindel. Ant ütles, et see, milles kindel ei ole, tuleb jätta nii nagu on. Ta hakkas mind töö asjus põhjalikumalt juhendama kui Medijainen oli teinud. Tuul tugevnes ja hakkasin oma murul olevaid asju üksteise peale laduma, nii et väiksemad oleksid all, et tuul neid ära ei viiks. Eriti suur õnnetus oleks olnud, kui tuul oleks magistritöö ära viinud.