Õppetöö ülikoolis

Nägin unes, et olin astunud ülikooli järgmisse teaduskonda. Kolm üliõpilast pidid tegema ettekande, nende hulgas mina. Olime Lossi tänava neljanda korruse mäepoolse otsa auditooriumis. Alustas Sander. Tema esimese lause juures tundus juba, et ta ei oska sel teemal hästi rääkida ja kohe katkestab. Peale esimeste lausete ütlemist küsis ta, kas kellelgi on küsimusi. Esitati üks küsimus. Sander ei vastanud sellele, vaid hüüdis, et ta sellest räägib. Nüüd hakkas ta juba paremini ettekannet edasi pidama. Ta jooksis ruumi tulesid põlema panema, nagu üks õppejõud teeb, keda selle eest kiidetakse. Minu arvates Sandrile jooksmine ei sobinud, aga üks tüdruk ütles, et väga stiilne. Lüliti juurest jooksis Sander tahvli juurde ja hakkas sellele hästi kiiresti pikemat teksti kirjutama. Ma ei näinud, mida ta kirjutas, sest tahvel oli auditooriumi poole küljega, aga ei pidanud seda imelikuks. Järgmine ettekandja ütles, et ta räägib parem järgmine kord. Õppejõud ütles, et ühes riigis on osade kaupa vastamine lubatud, teises mitte. Siis tuli minu kord. Ütlesin, et olen selleks ettekandeks valmistunud, aga ta ei ole mul hästi peas, mistõttu räägin ka parem järgmine kord. Ma olin teinud kaustikusse märkmeid, aga järgmiseks korraks kaalusin teksti täislausetega väljakirjutamist, et see paberilt maha lugeda. Kodus rääkisin Pillele, et käisin ühe segase aine loengus, mille nimetuses oli midagi mõtlemisega seoses. Pille teadis, mis kursus see on. Järeldasin, et selles teaduskonnas on vähe valikuvõimalusi.