Ilmutushetk

Nägin unes, et olime Soome lahe ääres ja tahtsime laevaga Soome sõita. Esialgu oli plaanis minna aeglasema ja suurema laevaga, mis nii kergesti põhja ei lähe. Soome lahe vastaskallas ei oleks tohtinud paista, aga silmapiiril seisid puud, mis tähendas, et pidime vist olema suure lahe väiksema lahe ääres. Roomasime emaga kõrvuti sadama suunas. Mulle ilmutati parajasti pühakirja ja emale tumedate jõudude pühakirja.

Nägin unes, kuidas tõusin hommikul üles ja hakkasin kellelegi ütlemata autoga Tallinnasse sõitma. Mind pidi varsti otsitama hakkama ja mul oli otsijatest kahju. Olin autos kõhuli ja jalad tolknesid selle tagumisest otsast välja. Kui teine auto oleks jalgu puudutanud, oleks see väga halb olnud. Läksin töötasin kontoris, kus ülemus nõudis, et kõik lakkamatult naerataksid ja ei vaataks aknast välja. Märkasin, et mul on püksid pahupidi jalas ja keerasin nad õietpidi. Nüüd võis ülemus muutust märgata ja aru saada, et enne püksid pahupidi olid.

Nägin unes, et vaatasin jälle Eesti kaarti. Pärnumaa lõunaosas jooksis palju jõgesid keskpunkti kokku, nii et seal oli lausa suur järv.

Nägin unes, et vaatasin oma tööõpetuse tunnis tehtud esemeid. Need olid rohmakad, aga seda olid ka näidised, mille järgi nad olid valmistatud. Mulle tuli meelde, et varem suhtlesin ma internetis teistsuguses keskkonnas kui praegu. Proovisin seda automaadi abil uuesti teha, aga tundus, et see võimalus on välja surnud. Minu blogi sissekanded pidid vist märkamatult paljude inimeste postkastidesse minema. Tuli kiri naisenimega isikult, mis võis olla vihje selle kohta.

Nägin unes, et tahtsin saata faile, sest osad olid mul veel saatmata. Kristeri nime all oli kirjutatud rida, mis võis tähendada, et selle abil saab kõik korraga saata. J. Malin hakkas saatma minu omast erineva meetodiga, aga sel korral ei tulnud tal saatmisest midagi välja. Nüüd ei olnud lisaks enam minul ka võimalust saata. Failid tuli saata ühele naisrevolutsionäärile ja olid ideoloogia klassiku tekstid. Naisrevolutsionäär oli nooruses halvasti käitunud ja öeldi, et talle teksti saatmine on justkui karistus tema tolleagsete pahategude eest, sest teda lugemine ei huvita. Proovisin neid malepartiide tekste saata Saksamaale suurmeister Hübnerile, et see saadaks sealt soovitud isikule edasi, kellele ma ise saata ei saanud, ja et see saadaks need analüüsimiseks edasi veel ühele isikule. Mõtlesin küll, et ma ei tea, kui vana Hübner on, võibolla ta on nii vana, et tal pole õige kirja saata. Vaatasin läbi vanu "Spordilehe" aastakäike. Kõike ma kahjuks vaadata ei saanud, sest osa köiteid oli puudu ja mõni algas alles poole aasta pealt. Ma ootasin, et leiaks koha, kus Keres tunnistatakse aasta parimaks sportlaseks.