Uni enne mängu

Nägin unes, kuidas käisin isaga Kaunase puiesteed vaatamas. Sealsetel majadel olid hakanud paneelid lahti vajuma, ja võis karta, et nad kukuvad küljest. Praegusesse koju minnes läksime lasteaia aiani, kus oli teel ees suur koer. Isa läks otse läbi lasteaia aia, aga mina läksin selle kõrvalt, et mitte koeraga kohtuda. Meie trepikoja uksele oli teel nähtud tüdruk jätnud sedeli, et ta läks lasteaia aias olevasse kohvikusse. Läksin siis ka sinna. Isa istus ka seal. Mina läksin peale leti juurest läbi astumist jälle oma maja juurde ja sisenesin trepikotta. Koukisin postkastist välja rohkelt kraami. Ühed paberid olid selle kohta, et Klausist oli niisama uuritud, ega tal tuberkuloosi ei ole. Läksin oma paberitega arsti juurde. Kõigepealt avasin uuringuruumi ukse, kuhu ma ei tahtnud minna. Seejärel läksin perarsti juurde. Seal küsiti mult, kas ma panen endiselt käte peale kätehooldusvedelikku. Vastasin, et ma natuke panin, käte karedus kadus ära ja rohkem ei pane. Mulle öeldi, et kogu aeg tuleb panna, sest aeg on selline.

Teises unenäos lugesin ühe maletaja artiklist andmeid kahe Kerese artikli kohta, mida ma poleks osanud muidu otsida. Ühe kohta neist oli öeldud, et see ilmus aasta 1947 ühes esimestest numbritest Haapsalu ajalehes esiküljel. Nende andmete põhjal oleks juba lihtne olnud see artikkel üles leida. Lahti olevas artiklis oli veel juttu mõtlemisaja kasutamisest. Oli öeldud, et kui kogu mõtlemisaeg ära kulutada, siis sellepärast veel ei võida, mistõttu üks tuntud maletaja oli millalgi soovitanud põhimõtteid, et kui vastane teeb vea, tuleb sellele kohe reageerida ja kui vastase oda tulistab passiivselt väljalt g6 kuningat või vigurit, siis tuleb sellega käia.

Kolmandat unenägu lubasin hommikul mitte üles kirjutada, aga kuna seal oli kõige selgem heli, siis ikkagi mainin seda lühidalt. Keegi võõras oli meie rõdule roninud, ta keeldus sealt lahkumast ukse kaudu ja hakkas teisele rõdule tagasi ronima. Seejärel ta kukkus alla ja alt hakkas kostma valju röökimist.