Nägin unes, kuidas keegi kiskus taskumalenuppe. Ütlesin talle, et ta ei tohi ühtegi nuppu ära kaotada, muidu ei saa enam mängida. Ta vastas, et male on kahjulik mäng, sest laual on sellised asjad (hapukurgi viilude sarnased) ja mäng on liiga keeruline.
Nägin unes, kuidas pidin naabermaja puude all esitama õpinguraamatu. Ametnik ütles, et andmeid selle kohta, kuidas ma loengusse hilinesin, ei ole vaja säilitada, ja hakkas esilehte välja rebima. Jõudsin ta peatada, kui ta oli lehe rebimisega poole peal. Andmeid ei olnud kirjutanud mina, vaid minu klassivennad. Nüüd nägin, et nad olid kirjutanud õpinguraamatu esiossa ka lehekülgede viisi rõvedusi, mistõttu olin lasknud hindeid kirjutada tahapoole, aga sinnani lehitsedes pidid õppejõud ka neid rõvedusi nägema. Olin ka ise õpinguraamatusse loosungeid kirjutanud, mida ma enam ei teeks. Pidasin oma magistrantuuri õppemaksu suuremaks kui olid tegelikud õppekulud. Raamatukogule raamatute muretsemine võis midagi maksta minna, samuti läks kaitsmise komisjonil palju aega töö läbilugemiseks ja selle aja eest tuli liikmetele palka maksta.
Nägin unes, kuidas tahtsin rääkida psühhiaatrile, et mulle öeldi eile, et mul on magistrantuur läbi, aga tegelikult käin ma juba palju aastaid keskkoolis. (Mõtlesin, et seda korraldatakse võibolla selleks, et asjade kordamisega need meelest ära ei läheks.) Kuigi psühhiaater arvaks, et see on haiguslik mõte, käin ma sisuliselt keskkoolis, kui käin tundides istumas ja ajalehest või inernetist midagi klassikaaslaste kohta teada saades saadan neile kirju.
Nägin unes, kuidas olin Lingi inglise keele tunnis. Õpilased pidid lugema õpikust lauseid ette. Isegi Erik jäi ühe sõna puhul mõtlema, kuidas seda hääldada. Kuigi ta hääldas seda õieti, lasi Link tema mõttepausi pärast klassil seda sõna kooris öelda. Mulle andis ta lugemiseks kõige raskema lause. Pidasin seda sihilikuks.
Nägin unes, et õpetaja Volmer ütles, et meil on kohustuslik klassiga Viljandisse minna. Mina ei tahtnud minna ja arvasin, et koolis ei tohi reisimist kohustuslikuks pidada. Volmer ütles, et mina ei pea minema.
Nägin unes, kuidas Krister ütles, et ta on täna endale liiga palju tähelepanu tõmmanud ja rohkem ei tõmba. Kui minult minu käitumise kohta seletust oleks küsitud, oleksin öelnud, et olen Kristeri õpilane ja tahan ka tähelepanu. Krister oli teeninud sõja ajal Hitleri lähikonnas. Imestasin, kuidas ta suutis nii käituda, et Hitler ei arvanud, et ta tema üle nalja teeb, aga järelikult kuidagi suutis. Vanemad inimesed rääkisid, et üks tähtis mees, kelle sakslased taganemisel üles poosid ja teine sõdiv pool enne tema surma võllast päästis, hakkab poomiskate tõttu surema kaelavähki. Sellest mehest vanem inimene imestas, et juba, teine vastas, et vähk kujuneb kiiresti välja.
Nägin unes, et läksin hommikul kooli ja ehmatasin, sest meie klassi riided olid uues riidehoiu osas. Ehmatasin hoolimata sellest, et see oli juba eelmisel õppeaastal ette teada.
Nägin unes, kuidas üks demineerija sai mere ääres plahvatuses vigastada, sest ta tuli teistest hiljem kohale ja ei teadnud, kuhu teised pommi plahvatuse jaoks olid pannud. Teine pomm oli kasvava puu sees olevas lõhes. Öelldi, et seda plahvatama ei panda, muidu saaks puu viga. Mina arvasin, et puu edasi kasvades litsub lõhe kinni ja siis plahvatab pomm ikkagi.
reede, november 11, 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar