Näidati kahtede järjestikuste olümpiamängude mootorpaadisõitu. Esimesel korral üks eestlane võitis ja teine jäi kaugele taha. Teisel korral esimese korra võitnu tuli suure edumaaga esikohale. Öeldi, et nii palju ei saa tulemust nelja aastaga ilma dopinguta parandada. Mina teadsin, et siis on ka olümpiavõitjaks tuldud, kui on ainult üks kord elus olümpiamängudel osaletud. Aga see võis tulla sellest, et Nõukogude Liit ei olnud huvitatud nende võistlema saatmisest, kellelt medalit loota ei olnud. Oli ehitatud üks kõver torn meelelahutuse eesmärgil. Ema kaebas, et sinna on ohtlik ronida ja seal on seina peal kole plakat ühest tuntud naisest. Ronimisteel oli nii madal piire, et võis üle selle alla kukkuda. Ja torul oli katus peal, nii et ei olnud kindel, kas tipus õhupuuduse kätte ei lämbu. Nägin vist ka seda plakatit, millest ema oli rääkinud. Läksin poodi, et osta endale toitu kohe ära söömiseks. Üks klassivend tuli minuga kaasa. Pärast poest väljumist tuli meile vastu teine klassivend. See, kellega olin poes käinud, ütles, et sai minuga teretuttavaks.
Kirjutasin vihikusse oma viimase malevõistluse tulemusi. Alustama pidi pika kaotustereaga. Mõtlesin, et selline kaotuste ülesmärkimine on negatiivne enesesisendus, mille tulemusel mängin järgmine kord ka halvemini. Võibolla oleks parem tulemused ära unustada. Vaatasin, et kas ma olen tõesti A. Vooni vastu ka miinustes. Siis nägin, et tegemist on siiski V. Vooniga. Sven tuli minu tuppa kabet mängima. Tal oli taskukabelaual seis peal. Tavalisteks nuppudeks olid pliiatsid, millel tera oli allapoole, ja tammideks pliiatsid, mille tera oli ülespoole. Küsisin, kas tõesti on algseisus mõlemal tamm peal. Isegi kaks tammi. Või isegi kolm. Vaatasin juba, et mõlemal on ka neljas ja viies tamm, aga need osutusid siiski kolmandat ja neljandat värvi nuppudeks. Mängisime mitmekesi. Seisust oli raskem aru saada kui tavalise algseisu puhul, osalt sellepärast, et nupud ei olnud ruutude keskel. Sven ehk Tõnu ütles, et alati ei pea alustama traditsioonilisest algseisust. Seda teadsin ma ise ka. Nupud laual olid erineva suurusega. Raske oli aru saada, kas nende vahel on nii suured vahed, et neid võib lüia, või mitte. Ühel löömisel pandi nupp teise oma nupu peale. Ma ei mäletanud, kas see on reeglitega lubatud. Aga uduselt tuli meelde, et olen seda varem ka näinud. Ühel löömisel löödi pikk rida nuppe lauaservani välja. Küsisin, kas tõesti serval teist nuppu juba ei ole. Mäng oli huvitav. Mõtlesin, et Vihmandile kaotan males alati, aga mängida on ikkagi huvitav. Jäin tuppa üksi. Lamasin voodis. Ema tuli minu tuppa midagi korraldama. Olime reisil. Selles turismikeskuses oli ka kõver torn. Henn tahtis sinna ronida. Ema ütles talle, et tuleb mõelda üks käik kaugemale. Ja lisas, et eriti tobe on, et torni ronimise auhinnaks on sõit Narva-Jõesuussse. Läksin keldrisse. Ma ei saanud aru, kas seal on bassein või duširuum. Basseini kohta oli vesi liiga madal. Olin seal üksi. Hakkasin endale voolikust vett peale laskma. Kuskil oli vist varjatud äravool. Kui see duširuum oli, siis oleks pidanud kuskil olema ka naiste duširuum, aga selle asemel oli ainult üks suur ruum. Või uuemates hotellides vist olidki meestele ja naistele ühised duširuumid. Üks vanem mees saabus ka sinna. Läksin tema eest mööda koridori duširuumi teise laiemasse ossa nurga taha peitu, kandes voolikut kaasas. Varsti kõndisin tagasi. Mõtlesin, et kui siia tuleks päriselt naised ja mehed korraga, siis naised hakkaksid kiljuma ja mehed üksteist kiusama. Läksin edasi väiksemasse ruumi, kus põrandal vett ei olnud. See võis olla wc. Aga kahe oletatava poti sees ei olnud auke. Selle asemel olid neil küljes mingid vardad. Võibolla tuli varraste otsa torgata vorstid, et neid elektriga küpsetada.
neljapäev, november 26, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar