Naiivsus

Enamus minu blogi lugejaid tuleb otsingumootoriga. Ühelt poolt on hea, et keegi selle üles leiab. Teiselt poolt kardan, et keegi võib unenägusid tõe pähe võttes valesid järeldusi teha. Suuliselt unenägusid rääkides on korduvalt juhtunud, et alustan juttu küll sellest, et nüüd räägin unenäo, aga varsti hakatakse ikkagi esitama täpsustavaid küsimusi, mis näitavad, et jutu esimene lause on tähele panemata jäänud.

Otsingumootor annab korraga nii palju lehekülgi ja neist välja kirjutatud lauseid, et kõiki üleni läbi ei loe. Nii läksin ka ise paari päeva eest lõksu. Tahtsin otsingumootoriga leida informatsiooni Pätsi nimeliste tänavate kohta. Kuna Tallinna Pätsi tänavast oli kirjutatud olevikus, siis panin oma sissekandesse algul juba, et selline tänav on seal praegu olemas. Hiljem kontrollisin igaks juhuks üle ja selgus, et see olevikuvormis jutt oli kirjutatud 1930. aastatel. Ja praeguseid tänavanimesid sisaldava teedeatlase registris midagi Pätsi nimelist ei olnud.

Naiivne inimene läheb kergemini lõksu. Üks inimene luges ühel korral minu blogi pikemalt. Algul kiitis, aga pärast ütles, et osad unenäod olid väga naiivsed. Ta ei täpsustanud, mida ta silmas pidas. Üks mõiste on naivistlik kunst, kus naiivsuse mulje ongi taotluslik. Unenäoüleskirjutused on võibolla naivistlik kirjandus. Unenäo ajal mõtleb inimene ikka natuke teisiti kui ärkvel olles. Aga osad mõtted ka kattuvad. Üks naiivne jutt, mida ma lapsena teiselt lapselt kuulsin, oli selline:

Reagan tahab meile aatompommi visata. Aga kui sõda tuleb, siis Soome tuleb meile appi. Kui soomlased firmaasju teha oskavad, miks nad siis aatompommi ei peaks teha oskama?

See poiss, kes seda rääkis, oskas nii eesti kui ka vene keelt, nii et tema keelteoskus oli minu omast parem. Täiskasvanu võib samuti ühte valdkonda hästi tunda ja teisest mitte midagi teada. Mõni laps tunneb mõnest täiskasvanust paremini arvutit, mõni mängib malet paremini kui aastakümneid selle alaga tegelenud täiskasvanu. Kui minu kooliteemalises unenäos tuleb koolis õpitu uduselt meelde, siis laps, kes on just kirjutanud sel teemal kontrolltöö, võib esialgu teemat palju paremini tunda.

Kui aastal 2005 ajasin unenäod pikaks sellega, et õppisin raamatuid pähe, siis viimaste päevade pikad unenäod ei tule päheõppimisest, vaid loovamast mõtlemisest. Lugesin tööst vabal kellaajal ajaleheartikleid ja luuletusi ning iga artikli ja luuletuse lõpetamise järel mõtlesin loetu üle järele. Niiviisi peaks ka unenäod mõtterohkemaks ja vähem naiivseks muutuma, aga naiivne otsingumootori kasutaja võib sel juhul vist loetust veel kergemini valesti aru saada. Lohutuseks saab öelda vaid, et magamise ajal ma tavaliselt ise ka aru ei saa, et tegemist on unenäoga. Ühes viimati loetud Uku Masingu luuletustest kaebas autor, et ta on sündinud tahtjaks, aga soovid ei täitu. Minu meelest kui inimesel tuleb huvitav mõte või huvitav unenägu, siis ei ole tingimata vaja, et see veel reaalsemaks muutuks. Vahel ongi parem, et on ainult unenägu.