Gulliveri reisid

Vaatasin filmi "Gulliveri reisid". See oli tehtud Skandinaavia kirjaniku raamatu järgi. Peategelane kukkus auku, tegi selles tiiru ja sai kuju järgi aru, et see on jalajälg. Siis nägi ta, et räästa all seisab hiiglane. Sealt astus välja tervelt kolm hiiglast. Hiiglased majas peale seismise midagi ei teinudki, sest nad ei mahtunud ennast liigutama. Ütlesin, et olen seda filmi juba varem näinud. Olin lugenud ka raamatut, aga ei mäletanud, kas varem oli filmivaatamine või raamatulugemine. Ühe naiskirjaniku kohta öeldi, et ta oli oma ämmaga nagu ööbikupaar. Selle peale küsiti, kas ta ei olegi enam oma mehega paar. Vastati, et mees jättis ta maha, selle peale, kui naine ütles ajaleheartiklis, et on varem ka abielus olnud, aga pole sellest mehele rääkinud, ja nimetas, mida ta teiste meestega hilisema abielu ajal on teinud. Mina kahtlustasin, et nad läksid lahku hoopis sellepärast, et olin sellest naisest blogis kirjutanud. Ja üks mees oli öelnud hoopis, et tahab oma naist maha jätta sellepärast, et naine on 40-aastane. Läksime vendadega tuvide kannul vana korteri juurde. Ütlesin, et tuvi tuleb kätte saades ühe sõrmega ära puudutada. Tegin seda ise. Tuvi oli pehme. Puudutamise tagajärjeks võis olla, et seagripi ja linnugripi viirus ühinevad. Ja siis oleks olnud teada, et see juhtus konkreetselt minu süü tõttu. Aga mulle tuli meelde, et lapsed on varem ka kanu sülle võtnud. Hakkasime hoovi viivast trepist liugu laskma. Me ei olnud enam lapsed, aga võisime õigesse kohta sattudes vanemana ka mängida. Hoovi kaugemas otsas oli klaasist purskkaev. Ütlesin, et kui meie siin elasime, siis seda purskkaevu ju ei olnud. Mäletasin küll ühe teise lähedase hoovi purskkaevu. Tõnu vaidles vastu, et ka meie hoovis oli purskkaev. Ütlesin, et aga see ei pursanud. Tõnu vastas, et talvel ei pursanud. Vaatasime oma vana trepikoja tagaust. Selle ees oli nii väike auk, et oli esitatud küsimus, kuidas sinna inimene ära peab mahtuma. Vanasti oli auk suurem olnud. Augu küljel oli allikas, mis pidi viima lapsed mõttele võlukäigust. Võis ka olla, et seal lekkisid pidevalt torud. Igatahes olime vanasti seda vett liivakasti viia saanud. Ütlesin, et see on palju parem koht kui uue korteri juures. On võimalik küll iga kohaga harjuda, aga mina uue korteri ümbrusega ei harjunudki. Kui me veel siin elasime, oli meil palju suurem mängumaa. Tol ajal oli siin linna serv, nii et olime peaaegu maainimesed. Uue korteri juures ei ole ei linna ega maa häid külgi.

Vaatasin raamatukogu sedelkataloogist, milliseid minu teoseid seal on. Peale raamatute olid kataloogitud ka artiklid, nii et nimekiri oli päris pikk. Kui olin sedelite vaatamise lõpetanud, panin nad teiste vahele tagasi. Aga märkasin öelda, et panin nad vale pidi, pangu raamatukogutöötaja nad ise õigesti. Tegelikult ma teadsin, mis pidi sedelid peavad olema ja tavaliselt panin õigesti. See nõudis lihtsalt natuke suuremat pingutust. Minu viimast raamatut oli müüdud nii palju, et sellest ilmus kordustrükk. Eelmise trükiga võrreldes oli kaas veidi muutunud. Nüüd oli kaanele kirjutatud TOP10, mis pidi tähendama, et see on sarja 10. raamat, kuigi minu teada neid nii palju ilmunud ei olnud. Vaatasin igaks juhuks ka raamatusse sisse, et ega seal muudatusi ei ole. Ja seal oligi toimunud muudatus, mida ma kartsin, et varjunimed olid asendunud pärisnimedega. See siis oligi kordustrüki eesmärk, kuigi Raun oleks öelnud, et muudatus on toimunud kogemata. Nüüd ma pidin nõudma tiraaži hävitamist, aga mõned eksemplarid olid juba maha müüdud. Esimene trükk oli olnud 500 eksemplari, teine ainult 100, nii et võisin kogu tiraaži hävitamisest keeldumise korral ise välja osta ja ise hävitada. Mõnele paremale tuttavale oleks saanud anda ka pärisnimedega eksemplari vana trüki eksemplarile lisaks.