Olin hiljuti ostnud uued prillid. Need kukkusid mul eest ja rõdult alla rohu sisse. Enne neile järele minemist hakkasin uurima, kas kukkusid ikka kõige uuemad, aga ei saanud selgust. Ma polnud enam üldse kindel, et prillid kukkusid. Kui hakkasin prillidele järele minekuks väljuma, öeldi mulle, et rohu seest prillide otsimise kohta öeldakse: "Otsi nõela heinakuhjast." Vastasin, et olen heinakuhjast nõela leidnud. Ma ei olnud kindel, kas õnnestub prillid leida.
Panin blogisse teate, et varsti esineb Ü. Nugis ettekandega. Ta kuulus vist Rahvaliitu. Olin järjest kirjutanud blogis Rahvaliidu poliitikutest, nii võidi mind hakata pidama selle erakonna pooldajaks. Ühes sissekandes olin siiski kutsunud üles valima rohelisi. Olin kirjutanud ka sellest, keda mitte valida. Nugis pidi esinema Nõmmel. Mulle tundus kaardilt algul, et sinna on ühe kindla värviga märgitud Nõmme laiendused, mis paiknevad laiali üle Eesti. Aga ühe värviga olid tähistatud linnad ja teisega asulad. Tartu lähedal oleks minu teadmiste järgi pidanud soo olema, aga kaugele ümber Tartu ulatusid hoopis asulad. Lõpuks märkasin, et Eesti kaardile on joonistatud suured puud, mis katavad enamuse Eestist. Algul polnud ma neid märganud, sest olin vaadanud detaile. Peaasi, et Nõmme puude alt välja jäi, sest kaart oli mõeldud Nõmme kujutamiseks.
Üks vanamees rääkis, et heeringas oli talle öelnud, et noored naised käivad tobedate riietega - paljaste nabadega. Vanamees oli vastanud, et ta on ka elektrit saanud. Tundus, et see heeringas oli elektriangerjas. Tahtsin entsüklopeediast järele vaadata. Algul vaatasin märksõna "veemeduusid", aga siis jätsin selle pooleli, et vaadata, kas on olemas märksõna "elektrikalad". Kirjutatud oli, et elektrikala on vahepeal elektrikala ja vahepeal tavaline kala.
Olin laagris. Olime järve ääres. See oli Võrtsjärv. Vaatasin kaugele lääne poole. Nii kaugele, kui silm nägi, ulatus vesi. Keegi ujus pikalt vee all, nii et veepinnale tuli mulle. Lõpuks tuli ujuja vee alt välja, aga sulkeldus kohe uuesti. Mina ei julgenud sukelduda, sest ei teadnud, kui sügav vesi on. Mõtlesin, et kui keegi uppuma hakkab, ei saa ma päästa. Teised olid kõik minust nooremad. Lapsed pidid üksteist ise päästma. Ma ei suutnud kõiki ujujaid korraga jälgida. Seal, kus on olemas vetelpääste, suudetakse. Üks poiss ütles, et ma ei julge vette minna. Vastasin, et ma ei saa minna, sest mul pole ujumisriideid kaasas. Kui oleksin pakkinud laagri asju ise, oleksin kindlasti ujumispüksid kaasa võtnud, aga ema pani mulle riided valmis ja seetõttu ma ei kontrollinud üle, kas kõik on olemas. Siis tuli mulle meelde, et mul pole kodus ka enam juba paar aastat ujumispükse, sest üks vendadest lõhkus need ära. Võibolla tuli minna vette tavalise aluspesuga, aga hästi see siiski ei kõlvanud. Osad poisid olid vees särkidega.
Olin avaldanud blogis sissekannete seeria, millest esimese ja viimase olin saatnud edasi eurolisti, aga vahepealseid mitte. Need oleks saanud veel tagantjärele saata. Osa juttu oli listi teemast mööda ja käis hoopis loomaliikide kohta, aga igas sissekandes oli öeldud midagi ka Euroopa Liidu kohta ja kogu jutt oli omavahel seostatud. Sõitsin bussis. Vajutasin nuppu, mis oli vist mõeldud peatuse nõudmiseks. Peatuseni oli veel tükk maad. Märkasin, et olen juba kodu lähedal, kuigi olin tahtnud väljuda natuke varem. Tuttavas linnaosas sai majade järgi aru, kui õige peatus läheneb, võõras linnaosas mitte. Võibolla eeldati, et kodulinnas peavad kõik linnaosad tuttavad olema. Kui bussist väljusin, sain kaasa bussijuhi kirja, et seal, kus ma nuppu vajutasin, peatust ei olnud. Samuti sain kaasa bussi mudeli. Olin hiljuti lugenud ajalehest, et busside tagaustel olevat sisenemist keelav silt. Kontrollisin seda mudeli pealt. Sellel oli tõesti tagauksele keelav lause kirjutatud, aga see oli inglise keeles. Sain vihaseks. Tahtsin kirjutada, et silt peab olema riigikeeles. Võibolla arvatakse, et kes inglise keelt ei oska, on ise loll, aga kui lause ei ole riigikeeles, ei pea sellega arvestama. Minu õpetajad ja klassikaaslased arvasid ka, et nad on minust targemad, kui mina vene keelt ei oska. Aga tegelikult ei õppinud ma seda sellepärast, et mina olin nendest targem. Venestamise vastu aitab kõige paremini vene keele mitteõppimine. Olin jõudnud ühe maja lähedale. Sinna sõitis suur auto. Jooksin selle eest kaugele üle muruplatsi. Auto tuli Aserbaidžaanist Armeenia piirile armeenlasi tapma. Uuesti kõndima hakates kuulsin venekeelset juttu. Sõnade kõla oli tuttav, kuigi kõigest aru ei saanud. Ühed vene tüdrukud rääkisid omavahel, et ma olen vene tüdrukuid unes näinud.
reede, november 06, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar