Hukas õukond

Magasin oma voodis. Ühes teises voodis üks inimene reageeris minu unenäole, mille peale ma ehmatasin, aga püüdsin magamist edasi teeselda. Teistest vooditest jälgis kolm inimest minu unenägusid RSS-iga. See, kes mind ehmatanud oli, ütles ülejäänutele, et tundub, et kiiremini reageerija mõjutab minu unenägusid rohkem. Mõtlesin, et tuleks ka Helinalt küsida, kust tuleb üldse mõte lugeda blogi RSS-iga. Teistes voodites magavad inimesed olid naised ja nad hakkasid mind ähvardama. Vastuseks tegin tähenduseta ehmunud häälitsusi.

Magasin oma voodis. Igas selle toa voodis oli erinev Pürenee poolsaare riik. Riigid ei olnud ainult Hispaania ja Portugal, vaid neid oli rohkem. Talutasin oma voodist välja inimese, kelle olin teki alt leidnud. Selle peale ütles üks teine inimene, et annab mind tapmise süüdistusega kohtu alla, sest voodist välja talutatu on juba hallitanud. Mõtlesin seepeale ka ise, et ta oli juba mitu päeva tagasi surnud ja mina ei saanud sellest aru. Aga kohtu alla andja ehmatuseks tegi surnuks peetu silmad lahti ja hakkas rääkima. Ta ütles, et peaasi on läbi tema vanaema pea jooksev joon ja veel üks asi.

Jõudsin raamatu koostamisega lõpule. Kirjastusele esitamise tähtajani oli veel 15 päeva aega. Mõtlesin, et enne ma ei esita, äkki tuleb veel mõni tähelepanek, kuidas käsikirja parandada. Panin artiklite väljatrüki kaante vahele, et oleks näha, kuidas raamat välja nägema hakkab. Mõned lehed olid rohkem kokku murtud. Köide tuli uuesti lahti võtta, et kõik lehed ühe lahtiseks murda. Panin köite vahele ka enda joonistusi, millel olin artiklite autorit kujutanud. Neid joonistusi polnud mul kavas päris raamatusse panna. Peep küsis, mida ühel pildil on kujutatud. Tõusin lendu ja Henn samuti. Küsisin talt, kas ta teab, mida lendutõusmine tähendab. Henn vastas, et seda, et see on unenägu. Ütlesin, et ma arvasingi, et ta teab. Tõnu istus internetis. Ta luges sealt ette, et õukonnaliikmete hulgas tehtud küsitluse järgi ei ole ükski õukondade liige vastu paljaste naistega koos viibimisele, alkoholi tarvitamisele ega suitsetamisele. Isa läks mööda ja ütles, et õukond ajab inimesed hukka. Läksin kööki ja vaatasin aknast välja. Akna all olid Tõnu ja mõned võõrad poisid, kes loopisid palli üles. Et puhus tugev tuul, siis lendas pall kolmanda korruse aknani välja. Siis tuli tuulevaikne hetk. Üks poistest ütles, et ta loodab, et ta palli nüüd nii kõrgele visata ei jõua.

Läksin päevakeskusesse. Seal hakkas Peebo maleturniiri läbi viima. Et osavõtjaid oli vähe, toimus turniir peaaegu ringsüsteemis, aga kõigil pidi ka ühe osavõtjaga mängimata jääma. Need, kes kokku läksid, pidid omavahel mängima kaks partiid. Mina läksin esimeses voorus kokku Peeboga. Tema istus juba laua taha, aga mina ütlesin, et selle koha peal ei saa mängida, seal ei näe. Pidin seda mitu korda ütlema. Lõin kogemata ühe kella põrandale ja see läks katki. Ütlesin, et maksan selle välja. Tegelikult mul polnud vist nii palju raha kaasas. Peebo ütles, et pole vaja maksta. Ta läks sobivamasse kohta istuma. Mängukohas ei tohtinud olla ei liiga eredat päikest ega ka mitte pimedust, kummalgi juhul ei näinud nuppe. Hakkasime mänguga pihta, kui teised kõik juba ammu mängisid. Kui ma kaotuse kätte sain, mängisid teised ikka veel. Peebo märkis tabelisse juba 1:0, kuigi oleks võinud oodata, millal sellest saab 2:0. Järgmiseks mängisin Partsiga. Käisin Rc7, tulistades korraga kuningat e8 ja vankrit a8. Parts tegi lühikese vangerduse. Nüüd tulistasid tema lipp ja vanker mõlemad välja f1, kust ähvardas ühekäiguline matt, mistõttu ei saanud vankrit a8 lüia. Tuli välja mõelda, mida teha, aga ma ei tahtnud kiiresti mõelda. Läksin laua juurest kaugemale. Kui laua juurde tagasi läksin, oli minu aeg kukkunud. Ütlesin, et unustasin ära, et see pole pikk male, vaid välk. Kõndisin minema läbi kesklinna. Üle autotee minnes oli see autosid täis. Autotee oli kolmerealine. Keskmisel real kõndisin natuke aeglaselt liikuva auto ees, enne kui leidsin võimaluse viimasel real sõitvate autode vahelt läbi lipsata. Läksin ühte majja, kus mind juba oodati. Näitasin, et ma ei mahu sinna ruumi sisenema, kus teised olid, sest ukseauk on nii kitsas. Teised olid minust väiksemad ja nad olid vist sisenenud külg ees. Teisest seinast viis kaheosalisse ruumi laiem uks ja läksin sealt. Rääkisin, et üks inimene ei oska komasid panna ja pani komad niimoodi, et lause lõpus olid järjest punkt, koma ja küsimärk.