Rääkige tõtt

Eilses "Eesti Päevalehes" oli intervjuu pikemat aega Soomes elanud eestlasega, kes võrdles elu Soomes ja Eestis. Tema sõnul on Soomes parem muuhulgas see, et soomlased ei anna naljalubadusi, vaid kui midagi lubavad, siis ka täidavad seda. See on usutav ka ise Soomes elamata, sest seal ei ole olnud inimesi rikkunud Nõukogude võimu. Kuigi ka Soome elas Nõukogude Liidu varju alla, mistõttu seal poliitika osas päris tõtt ei räägitud.

Võimalik, et intervjueeritu omistas oma tuttavate omadused siiski põhjendamatult kogu rahvale. Eestis elas ta nooremana ja suhtles arvatavasti nooremate ja vastutustundetumate inimestega, kes võisid lubadusi kergemini rikkuda. Vanemal inimesel võib teiselt poolt lubadus kergemini meelest minna, aga meeldetuletamisel ta ilmselt peab sellest paremini kinni.

Psühholoogia raamatutest olen lugenud, et meelest lähevad ebameeldivad kokkulepped. Aga see, mis on meeldiv ja mis ebameeldiv, sõltub paljuski enesesisendusest. Kui inimene endale pidevalt negatiivset sisendab, siis on ebameeldivate kokkulepete osakaal ilmselt ka suurem. Kokkulepete ebameeldivuse teemal lugesin vist just soomlase kirjutatud raamatust, mis kinnitab sel juhul, et seal siiski kõiki kokkuleppeid ei täideta. Vähemalt kirjutati soomlase raamatus, et pidev hilinemine näitab suhtumist. Tõepoolest, kooli suhtusin vaenulikult ja jäin klassikaaslastest sagedamini tundi hiljaks. Seevastu ülikoolis käia ma tahtsin ja ülikoolis enam loengutesse ei hilinenud. Mis ei tähendanud täielikku hilinemiste lõppu. Hambaarst on hirmutav koht ja sinna hilinesin ühel korral tund aega. Seevastu psühhiaatriga on olnud meeldivad jutuajamised ja tema juurde läksin ühel korral üks päev liiga vara. Kuigi vist on sinna minekuga ka juhtunud, et lähen ka liiga hilisel päeval.

Välismaal võivad olla paljud asjad paremini kui kodumaal, aga minu arvates tuleb sel juhul tegeleda kodumaa elu parandamisega, mitte välismaale põgenemisega. Minister Aaviksoo jutt, et välismaale on läinud veel liiga vähe eestlasi, on vastutustundetu. Välismaal võib saada üliõpilane uut informatsiooni. Aga kõige tähtsam ei ole, kui palju saab informatsiooni, vaid mida inimene oma peaga välja mõtleb. Mõtlemisvõime on kodus vähemalt sama suur kui võõrsil.