Küsimused kaardil

Mängisime näidendit "Lendas üle käopesa". Ma lugesin osalt maha raamatuteksti ja osalt improviseerisin. Aga improviseerimisega oli see probleem, et teised osatäitjad ei pruukinud osata vastata muu kui päheõpitud tekstiga, mis ei pruukinud improviseeritud lausetega kokku sobida. Näitlesime filmimise jaoks. Ma ei teadnud täpselt, millal mind filmiti ja millal mitte. Selle vastu aitas, kui näidelda pidevalt, siis ei saanud tulla ühtegi ebaõnnestunud kaadrit. Me olime ise psüühhiliselt haiged ja psühhiaatriahaigla teemaline näidend oli võibolla osa meie ravimisest. Meil ei lubatud enne kümne aasta möödumist haiglast väljuda. Üks patsient võttis kätega traataiast kinni ja hüüdis, et tahab välja.

*
Kirjutati, et üks kuueaastane tegi olulise avanguteoreetilise uuenduse. Hakkasin tema partiid vaatama. Ta alustas käiguga e4, jätkas f4 ja kolmandal käigul käis h5, nii et etturid seisid e5, f5 ja h5. Edasi tõi ta elevandid etturite ette. Aga selgus, et käik h5 ei olnudki uuendus, vaid uuendus tuli alles nüüd palju vähem huvitav käik.

*
Vaatasin maakaarti. Mõtlesin, et pärast reformatsiooni ulatus katoliiklus veel nii põhjapoolsesse riiki nagu Poola. Või Leedu oli ka katoliiklik. Kirjutasin kaardile küsimuse, kas Läti ja Leedu usu erinevus tuleb rahvuste piiridest või Liivimaa piiridest. Ma teadsin, et Lätis on ka osad katoliiklased, aga ei teadnud, kas see on Liivimaa piiridega seotud. Kirjutasin kaardile ühe küsimuse teise järel. Osad ei olnud loetavad. Küsimusi täis kaarti ei saanud enam kooli kaasa võtta. Väljusime kodust, et minna rongi peale ja sõita Peedule. Pärast ukse lukustamist tekkis mul kahtlus, et võisin lambid põlema jätta. Võis minna tagasi kontrollima, aga see oleks liiga palju aega võtnud.