Kaitsetahtest on palju räägitud ja olen seda maininud ka ise. Aga "kaitsetahe" ei ole kõige ilusam sõna. See väljendaks justkui soovi, et keegi ründaks. Võibolla kõige suurem kaitsetahe on provokaatoril. Sellega tuleb ta vastu vaenlase võimutahtele ehk ründetahtele.
Riikidel on tulnud ennast ajaloos palju relvajõul kaitsta. Aga loota tuleb paremat tulevikku, kus uut sõda ei tule. Siis jääks kaitsevägi potentsiaalseks, mitte tegelikuks vajaduseks.
Enda relvaga kaitsmine ei ole ainuke enesekaitseviis. Oma huve saab kaitsta ka diplomaatia abil. Ja kui teadmine on jõud, siis on ka teadmiste täiendamine enesekaitse. Üks minu kehalise kasvatuse õpetajatest arvas, et koolis on vaja ainult nelja ainet - kehaline kasvatus, matemaatika, eesti keel ja laulmine. Aga teadmine on jõud isegi füüsilises spordis.
Jaan Tõnisson nimetas kunagi hariduse küsimust eesti elu peaküsimuseks. Kui esimene inimest iseloomustav omadus on mõistus, siis on haridus kogu inimkonna peaküsimus. Kaitsetahtest veel tähtsam on õppimistahe. Kõike saab parandada, kui õppida seda tegema.
Aga õppida saab nii head kui ka halba. Kaitsta saab väärtuslikku ja väärtusi hävitavat. Kõigi tahteliikide alus peab olema hea tahe.
neljapäev, oktoober 20, 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar