Piibel on unenäoraamat

Läksin kesklinna, kus toimus kaklus. Kui see läbi sai, ütlesin ründajale, et ta nüüd kiiresti kaoks, sest ma helistasin juba politseisse. Ohver ja ründaja lahkusid mõlemad, aga ründaja jälitas ohvrit endiselt. Hakkasin omakorda ründajat jälitama, et vaadata, kas ta veel ründab. Kui nende teed lahku läksid, asusin koduteele. Turusillal hakkasin lendama. Mõtlesin, et Piibel on unenäoraamat. Kõik Piibli imeteod on tegelikult unenäod. Sellest ei ole aru saadud. Hakkasin lennates jalgu liigutama, et kiiremini liikuda. Kõndisin õhus pikkade sammudega. Tajusin silla igat meetrit ja lootsin enne ärkamist koju välja jõuda. Silla lõpu poole hakkas ärkamise oht tekkima.

*
Läksime matemaatikatundi. Istusin viimasesse pinki. Viimases ja eelviimases pingis istujate pinginaabrid läksid vahetusse. Lauri K. ei tahtnud Sandri kõrval istuda. Ütlesin, et Sander oskab paremini. Valmistusime lõpueksamiks. Õpetaja kirjutas tahvli peale ülesanded ja küsis, kas esimene võrdus on tõene või väär. Mõtlesin, et vasakpool miinusmärki peaks mõlemal pool murrujoont alfaga tehe olema üks, kui mul õigesti meelde tuleb, ja teisel pool miinusmärki saab ise kokku arvutada, et see on 1, 1-1=0. Ütlesin, et võrdus on tõene. Klass hakkas naerma. Krister küsis õpetajalt, kas selle tehte ja 18 vahel ei peaks võrdusmärki olema. Mina olin arvanud, et need on kaks erinevat ülesannet, aga õpetaja kirjutaski sinna võrdusmärgi ja hakkas 18 järele midagi juurde kirjutama. Klassi uks läks lahti, sisse tuli Tristan, lõi Arielile raamatuga vastu pead ja läks A-klassi tundi tagasi. Aga sisse hakkas tulema teisi A-klassi õpilasi. Nad ütlesid, et nende õpetaja saatis neid nalja tegemise eest ära. Nähtavasti arvati, et kui meie õpetaja teeb nalja, siis võib nalja tegevad õpilased tema tundi saata. Aga meil oli reaalkallak. Artur ütles neile, et aga meie ei taha teid. Mina tegin ettepaneku, et nad võiks kuskile kolmandasse kohta saata. Meie pinki tuli kolmas inimene juurde ja läks kitsamaks. Mõtlesin, et ma olen arvanud, et lõpueksam on varsti ja ma ei saa selleks õpitud, aga kui praegu on sügis, siis peaks eksam tulema tegelikult alles kevadel ja õppimiseks on aega küllalt. Küsisin oma pinginaabrilt, kas see alfaga valem siis ei ole üks, et minu vastust valeks peeti. Teistest pinkidest öeldi, et seal peaks olema a, mitte alfa. Küsisin õpetajalt, kas see on alfa või a. Õpetaja vastas, et see on a. Nüüd istusin eespool pingis. Kairi ütles selja taga, et üks asi on nagu Astrid Lindgreni raamatus. Pöörasin ringi ja ütlesin, et ma just eile lugesin Lindgreni raamatut. Otsustasin, et ma pikemalt ei räägi, et mitte tunni aega raisata. Keerasin oma laua poole tagasi. Kairi küsis minu lause kohta: "Tõsi ka või?", aga ma ei vastanud. Õpetaja tahtis, et tahvli juurde ülesannet lahendama läheksin mina. Ütlesin, et ma ei näe. Õpetaja soovitas, et ma vaataks ülesannet raamatust. Ütlesin, et mul ei ole raamatut kaasas. Õpetaja vastas, et meil üks raamat on, mingu ma ja võtku see klassi eest. Tõusin püsti ja ütlesin, et ma ei näe isegi esimesest pingist, ammugi siis viimasest. Klass hakkas jälle naerma. Sain aru, et olin pöördunud õpetaja pähe ühe vanema klassi õpilase poole. Läksin õige õpetaja juurde, kes kirjutas midagi külgseinal olevale tahvlile, ja ütlesin, et no näete, ma ei näe isegi teie nägu.