Mõtlen keeruliselt

Tänasest pidid Euroopa Liidus kõverad kurgid jälle lubatud olema. Mul oli hea tuju, et vähemalt midagi läheb paremaks, kuigi see on väga pisike asi. Läksin kooli geograafia tundi. Kõverad kurgid olid küll lubatuks tunnistatud, aga vahepeal sobimatuks tunnistatud sordid olid juba kaduma hakanud. Õpetaja ütles, et nüüd võivad need siiski sel aastal uusi võrseid anda. Mina ütlesin, et Euroopa Liit hävitab nii sorte, liike kui ka rahvaid. Teised rääkisid, et Euroopa Liit on anarhistlik. Mina ütlesin, et mitte anarhistlik, vaid imperialistlik. Keegi ei vaielnud vastu. Kui õpetaja oli aastal 1992 öelnud, et kõik eestlased tahavad Euroopa Liitu, ei olnud talle keegi vastu vaielnud. Aga nüüd oli seda nähtud ja tundus, et targemaks saadud. Kunagi olin istunud geograafia tundides Sandri kõrval, aga nüüd istusime ühekaupa. Sander istus minu taga. Mind haarati selja tagant ühel ajahetkel ja teisel ajahetkel uuesti. Oli karta, et tuleb ka kolmas kord.

*
Läksin kooli suunas maleturniirile. Raekoja platsil astusin raamatupoest läbi. Olin kirjutanud ajalehes, et täna tuleb minu raamatu hinnale üks null juurde. Poodi tulid väiksemad poisid, kellest üks küsis müüjalt, et mis kell Simo Runneli raamatu hind tõuseb. Kooli jõudes nägin, et maleturniirile oli kogunenud rohkem osavõtjaid kui kunagi varem. See juhtus ilmselt ka sellepärast, et olin sellest turniirist ajalehes kirjutanud. Enamus kohale tulnutest olid õpilased, seega oli mul loota head kohta. Mängijad tuli jagada kahe ruumi vahel. Mõlemasse ruumi pandi selle loosimine välja. Tuli hakata liikuma. Aga rahvast oli ruumi kiilutud nii tihedalt, et kartsin, et kui ma jalga liigutan, tuleb ühel tüdrukul seelik seljast.

*
Olin tunnis. Lahendasime töövihikust ülesandeid. Seekord oli hea ülesanne, mis ei olnud nagu tavaliselt ühe keele kohta, vaid inglise ja saksa keele kohta korraga. Lünka tuli kirjutada, kuidas on "nägema" inglise ja saksa keeles. Kirjutasin, et inglise keeles "sehen" ja saksa keeles "sah". Järgmises lauses küsiti lünkadesse asju käändenime lühendi järgi. Kuna ma ei teadnud, mida need lühendid tähendavad, siis ei kirjutanud ma midagi. Ühes harjutuses kirjutasin ma lünka sõna "has". Õpetaja luges seda ja jäi mõtlema. Ta ütles, et ma valin alati kõige keerulisema variandi. Mõtlesin, et matemaatika õpetaja on ka öelnud, et ma valin kõige keerulisema lahendustee. Enda mõtted tundusid endale arusaadavad, aga ma ei teadnud, kui keerulised need teiste jaoks võivad olla. Võibolla oli mul aju nii haige.

*
Läksin maleturniiril kokku Tristaniga. Tristan ütles, et me oleme varem kaks korda omavahel mänginud. See oli imelik, sest Tristan käis juba enne mind maletrennis. Tristan alustas käiguga e5. Käisin e4. Tegelikult olid valged minul ja mul oleks pidanud olema avakäiguõigus. Otsustasin, et kui Tristan alustas ise, siis teen mina kaks käiku korraga, käies lisaks Rf3. Tristan pani hundid neljale poole minu kuningat. Mõtlesin, et kui ma ühe hundi noaga ära tapan, siis hakkavad teised hundid verelõhna peale sööma teda, mitte mind. Nii olin lugenud Aino Kallase raamatust. Aga kartsin, et teised hundid võivad ka hoopis tapetud hundi kaitseks välja astuda. Kui näitasin emale fotot sellest kohast, ütles ema, et see on ju ilus. Aga mina näitasin, et puudel on puur ümber.