Laagrisse saabus politsei

Üks inimene rääkis, et tal on kolm lapselast. Üks tema laps oli sünnitanud kaks kääbust ja teine samuti abieluvälise lapse. Ma ei teadnud, kui vana peab laps olema, et teda saaks kääbuseks nimetada.

*
Rei mängis ühe vastasega malet. Ta kuulis kellegi kõndimist. Kõndija eemaldus. Rei ütles, et kostis, nagu oleks seal mõni tema väiksema mänguoskusega õpilane. Läksin trepile ja hüüdsin: "Jaa!" Trepist tuli üles isa. Ta ütles, et tema oligi kõndinud. Mõtlesin, et Tartu meistrivõistlused on minu lemmikturniir. Aga ma ei olnud kindel, kas ma sinna järgmine kord pääsen.

*
Tõnis ja Joosep tulid koju tagasi. Kükitasin maha. Tõnis kallistas mind, aga Joosep mitte. Joosep ütles, et tal on pimesool haige. Ta oli enne kodust väljumist sellist oletust kuulnud ja selle meelde jätnud, aga ei teadnud tegelikult, mida see tähendab. Seisime mõnede inimestega väljas puuderea ääres. Puid oli hakatud kasvatama ja otsustatu, et neid ei koristata sügisel ka ära. Öeldi, et vaatame, kas puud hakkavad murduma. Kohe hakkasidki. Naersime. Läksime puude kukkumise suunalt ära, et vaadata nende langemist kõrvalt.

*
Sõitsime metsavahelisel teel jalgratastega. Keerasime tee pealt sohu ja jätsime rattad maha. Ühte meist hoiatati, et ta ei läheks edasi, muidu ta upub laukasse. Püüdsime minna laugaste vahelt. Mina jäin teistest maha. Hüüdsin, et nad ootaksid. Jõudsin neile järele ühe maja juures. Neil olid jalgrattad jälle käes. Nad ütlesid, et keerasid vahepeal tagasi ja tõid rattad ära. Minu ratas oli maha jäänud. Hakkasin mööda teed seda otsima minema, aga ei teadnud, kas tee viib ratta juurde. Pealegi võis ratas vahepeal ära varastatud olla. Teed mööda tuli vastu võõraid inimesi.

*
Kõndisin kooli õuel. Olin kirjutanud, et kõrvalõuel oli kunagi samuti jalgpalliväljak. Nüüd nägin, et see on seal praegugi. Minu kooliajal oli kõrvalaia sisse tehtud auk, et õpilastel oleks otsem tee kooli tulla. Vahepeal oli see laudadega kinni löödud, aga nüüd oli auk taastunud. Vist loodusseadus nõudis, et sinna, kus on vaja otsemat teed, tekib paratamatult auk. Vaatasin, et üle tänava asuvast õuest käivad jälle inimesed läbi. Järelikult oli sealt koer kadunud.

*
Vaatasin Hennu vanu joonistusi. Henn oli joonistanud pildiseeria ja mina olin selle järgi raamatu kirjutanud. Mul oli käes ainult üks Hennu joonistatud lehtedest, kuigi neid oli olnud palju. Isa ütles, et nii kehvalt ei tohi joonistada. Olin imestunud, sest meie olime oma tegevusega väga rahul olnud. Ütlesin, et see on ikka midagi väärt, kui ühe hooga tuleb nii palju pilte. Hennu piltidele oli ka midagi lühidalt kirjutatud, aga ma polnud kindel, kas seda oli teinud Henn või mina. Pakkusin, et Henn. Vaatasin kaustikut, kuhu olin selle raamatu kirjutanud. Olin iga Hennu pildi järgi joonistanud kõigepealt uue pildi, selle juurde kirjutanud luuletuse ja kõrvale jutu peatüki. Nüüd jõudsin arvamusele, et Hennu piltidele olin kirjutanud ka mina, sest sinna oli kirjutatud tegelaste nimesid. Ühe nimi oli Montopossepossebooro.

*
Läksin koos Tulvaga kodu poole. Jõudsime Karlova poolt Riia maanteele. Rääkisin, et mulle ei meeldi, kui asjad muutuvad. Vanasti oli hea, et buss number viis sõitis alati mööda Riia mäge üles ja keeras paremale. Mõtlesin, mida teha, kui ma olen sunnitud tulevikus ühetoalisse korterisse kolima. Siis jagan teiste tubade asjad nende inimeste vahel, kellel on suuremad korterid. Kirjutan täpselt üles, milline asi läheb kelle kätte, et need tagasi küsida, kui ajad paranevad.

*
Olime laagris. Väiksed poisid olid juba üles tõusnud, aga mina ärkasin alles nüüd. Mulle öeldi, et maleturniiri voor juba käib. Mul ei jäänud üle muud, kui voorule hilineda. Sipelgal olid kõik kuus jalga kinnitatud tema keskmise osa külge. Sipelga esimene osa rääkis, et tema valitseb ja tagumine osa kannab ainult koormaid. Aga teos oli tehtud nii, et sipelga tagumine osa sai veel eraldi rääkida. See ütles esimesele osale, et ärgu ta ülbitsegu. Laagris puhkes paanika, sest saabus mitu politseiautot Kristeri tegevust uurima. Krister rääkis, et võim läheb tema ema kätte ja temast endast saab tähtsuselt teine tegelane. Laagrisolijate autod valmistusid koju sõitma. Ühe auto juures küsis politsei Särgavalt, kas ta juhib. Särgava vastas, et juhib küll. Politsei küsis, kumma käega. Särgava vastas, et vasakuga. Sellisest vastusest hoolimata ei hakanud politsei Särgavat kinni võtma, vaid kõndis juba eemale. Särgava rääkis mulle veel, et ta juhib ühe käega 100 kilomeetrit tunnis ja teisega 200, sõites kätt vahetades sinka-vinka, aga püsides kogu aeg tee peal. Selgus, et Krister oli oma ema all mõelnud oma vanaema. Tema vanaemalt mindi Kristeri jutu kohta täpsemalt küsima. Vanaema ütles, et tema lapselaps ei ole sellist juttu rääkinud. Kristeri vanaema koostas raamatute nimekirja. Esimesele kohale oli ta pannud enda raamatu. Aga kuigi Krister oli lootnud, et tema raamat tuleb teisel kohal, ei olnud seda juhtunud. Võibolla kavatses vanaema panna Kristeri raamatu viimasele kohale, et oleks efektne lõpp. Aga sellega oleks Krister võimust täielikult eemale jäänud.