Aega on ainult unenägudes

Lamasin hambaarsti toolil. Hambaarst tegeles minu hammaste asemel muude asjadega. Mul oli aega oodata, kuigi vähem rahuliku tuju korral oleks ootamine halb olnud. Lõpuks hakkas arst minu alt voodit nuusutama. Ta ütles, et see on must. Mõtlesin, et ta ei tea, et see minu voodi on, sest ta on siin ruumis ainult töökellaajal. Või kui siin oli tema töö, siis ta pidi selle voodi kohta võibolla just kõike teadma. Hõljusin suures toas õhus ja panin tallad vennaga vastamisi. Lendasin oma tuppa ja seal ringi. Mõtlesin, et kool kestab suure osa päevast ja seal on närviline, enne ja pärast seda peab veel kodus õppima, nii et muud teha ei jõua ja kõike õpitud ka mitte, kuigi algul on see plaanis. Täna ei jõudnud õpitud sellepärast, et enne õppima hakkamist lugesin kogemata ühe peatüki ajalugu. Võibolla ma olen valinud endale liiga raske kooli. Aega on piisavalt ainult unenägudes ringi lennates. Aastaid tagasi ei olnud unenägudes ka, aga asi muutus, kui ma neid üles kirjutama hakkasin ja sellega neid paremini nägema treenisin. Hakkasin sööma õunu. Tundsin õunte maitset, aga need läksid suust alla liiga aeglaselt, mis ei olnud nii meeldiv kui lendamine.