Tegevuse hulga sõltuvus kriidist

Sõja ajal jagati inimestele toidupakke. Meie pere sai ühel korral väga väikse toidupaki, kus oli ainult kahte toiduainet. Meil oli suur pere, siis pidi teiste perede pakk veel väiksem olema. Mina ja Pille jäime koos isaga Tallinnasse ja isa läks edasi midagi looderannikul tegema. Ema oli teiste lastega Paides. Ema ei teadnud, mis meist saanud on. Vann oli kalu täis. Panin õngekonksu otsa saiakuuli ja lasin selle vette. Püüdsin välja kolm ilusat kala. Siis lasin konksu vette ilma sööta otsa panemata. Nii püüdsin välja ühe koledama kala. Aga see kala jättis laua peale vikerkaare sarnaseid erinevat värvi triipe. Vann, kust ma olin kala püüdnud, oli Läänemeri. Nüüd proovisin püüda ka Peipsist, aga seal vist ei olnudki kala.

*
Kõndisin tänaval. Vastu tuli kaks meest. Ühe nägu neist tundus tuttav, aga ma ei teadnud, kes ta on. Võibolla olin teda näinud maleklubis, aga ma ei teadnud, kas ta on maletaja või kabetaja. Teist meest võisin ka näinud olla, kuigi tema nägu oli vähem tuttav. Kui olin neist eemale jõudnud, hakkasid mehed rääkima, et ma olin vaadanud neid väga tuttava näoga. Sellega nad pidasid silmas, et nende meelest olin ma neid tuttavaks pidanud. Üks mees ütles, et võibolla ma ütlen veel, et see oli humorist Toits. Seega oli selline nägu humoristidel. Teine mees vastas, et elu jooksul kohtub igasuguste inimestega. Ma polnud kindel, kas nad päriselt rääkisid midagi või olid need hallutsinatsioonid.

*
Vaatasin aknast välja. Mulle meenus Arderi luulerida: "Tegevust on tõesti palju." Tõepoolest, kui lapsed mängisid erinevaid mänge järjekorras, võisid nad sellele kulutada väga palju aega. Tegevuse hulk sõltus ka sellest, kas kriit oli olemas või mitte. Külmal aastaajal pakkus aknast välja vaatamine rohkem tegevust, sest siis ei olnud puudel lehti ja nägi kaugemale. Magasin öösel valges toas. Keegi kõndis läbi minu toa. Kui ta oli ukse enda järel sulgenud, hüüdsin, et läbi minu toa ei ole vaja kõndida, saab minna teiselt poolt. Tahtsin parajasti magama jääda, kui tuppa astus Särgava. Ta tahtis mulle näidata ühte maleülessanet. Ütlesin, et ma praegu ei vaata. Särgava sundis mind sellest hoolimata vaatama. Olin Paide suures toas. Ülesandes tuli vastata küsimusele, kas ratsu on parem panna ühele või teisele väljale. Diagrammil oli nuppe tihedalt. Küsisin, kas käigud tuleb teha pinnal või raamatu sees. Särgava vastas, et ikka kaanel. Mulle hakkas endale oma küsimus nalja tegema. Särgava võis nüüd teistele rääkida, et mina tungin asjade sisemusse. Suures toas ei saanudki magada, sest sinna tulid peolised, kellest üks mängis pilli. Läksin nende eest tagumisse tuppa. Seal oli kaks voodit. Küsisin, kas mina pean magama aknapoolses või seinapoolses. Siiri vastas, et aknapoolses. Varem oli minu koht olnud seinapoolses. Aga heitsin aknapoolsesse. Püüdsin magama jääda, aga tuppa tuli üks mees, kes ütles, et minge teise tuppa. Ma ei saanud isegi aru, millisest toast ta räägib, ja ei reageerinud. Mees hakkas mind tassima. Mul olid silmad tegelikult praokil. Mees tassis mind kõige esimesse tuppa. Olin kägaras asendis ja peoliste tõttu ei olnud sirge asendi jaoks ruumi. Kaalusin sellest hoolimata enda välja sirutamist.