Õnnelik sissesaamine

Lõpetasin magistriõppe. Üks naisõppejõud naeris ja ütles, et lõpetas vanainimeste rühm. Ta lisas, et üks lõpetaja oli minust noorem.

*
Pärast magistriõppe lõpetamist otsustasin minna ka doktorantuuri. Mulle öeldi õppetoolis, et ma sain sisse. Olin rõõmus. Küsiti, mis on minu doktoritöö teema. Küsisin selle peale, mis teemal ma kirjutada tahtsingi. Nimetasin teema "Soome ja Eesti suhted aastatel 1940-1944". Mulle tuli meelde, et olin tahtnud kirjutada hoopis 1930. aastatest. Pikendasin pealkirja sõnadega "ja enne seda". Ütlesin, et aga ma ei oska hästi soome keelt. Kohe lisasin, et keele õpib kahe kuuga selgeks. Mõtlesin, et kui keele õppimisega tegeleda kogu päev, siis läheb see kiiremini. Kõigepealt õpin kahe kuuga keele selgeks ja seejärel hakkan muud tegema.

*
Hakkasin kodus kahtlema, kas ma sain ikka doktorantuuri sisse. Magistriõppesse ei olnud tasuta kohale saanud, võibolla siis doktoriõppesse ka ei saanud. Võidi veel avaldada sissesaanute nimekiri, kus mind ei ole. Või ma olin juba õppemaksu ära maksnud, siis pidin ikkagi sisse saanud olema. Aga mulle tuli meelde, et ma ei saa tegeleda ainult doktoritöö kirjutamisega, vaid pean tegema ka tööd. Kui mul see kohe oleks meelde tulnud, ei oleks ma arvatavasti doktoriõppesse astuma hakanud. Aga ma võisin päevaplaani ümber teha, et tegelen vaheldumisi tund aega tööga ja tund aega doktoriõppega, loobudes kõigest ülearusest.