Laikide märkmik

Toimus üritus, kus tuli pidada kõnesid. Üks mees kõneles nii vaikselt, et midagi polnud kuulda. Ta küsis endale kõige lähemal istujalt, mida see tema jutust arvab, aga see polnud ka kuulnud. Mina olin kõne varem valmis kirjutanud, aga see ei tulnud nii pikk kui mu varasemad kõned. Teiste kõnede ajal ei teadnud ma, kas neid kuulata või lugeda ettevalmistuseks oma kõnet. Üks naine oli öelnud ürituse sissejuhatuseks, et me tähistame muuhulgas hiljutist ajakirjanduse aastapäeva. Mina mõtlesin sel puhul oma kõnes öelda, et ajakirjanduse aastapäeva me tähistasime juba õigel kuupäeval. Aga kõnet pidama hakates ei tulnud mul kõik meelde. Kui olin lõpetanud, tuletati mulle meelde, et see naine oli öelnud, et kui räägib kolm Runnelit, siis on see ebaesteetiline. Vastasin, et võibolla talle ei meeldi veel see, et noored inimesed räägivad. Kas ühes peres ei tohi palju lapsi olla? Lamasin põrandal ja toetasin pea vastu väikest lauda. See hakkas ümber minema. Hoidsin teda kinni ja palusin ema, et ta selle õigesse asendisse paneks, ma ise ei oska. Kriitiline naine ütles, et ühesõnaga ma ei oska midagi. Vastasin, et minu põhiprobleem on, et ma olen unine. Ma ei ole nii unine varem olnud. Läksin teise tuppa, kus nägin riiulis raamatut "Egeri tähed", mida ma olin lugenud, ja hulka teisi sama sarja raamatuid, mida ma lugenud ei olnud, aga tahtsin seda teha. Saabus üks perekond koos oma poja ja tütrega. Tütar kandis alati punast riidemaski. Nad käitusid julmalt. Varsti võttis tüdruk maski eest, aga tema käitumine ei läinud paremaks.

*
Läksime ühte majja. Mõtlesin, et kui Klaus saab nüüd tuleval maleturniiril ka ilma ettevalmistuseta rohkem punkte kui mina ettevalmistusega, siis mina rohkem malet ei mängi. Male mängimiseks tuli minna järgmisse majja. Siin majas tulid ühest ruumist välja mehed, keda huvitas, kus malet mängitakse. Aga kui me neile seda öelnud olime, siis meiega kaasa nad ikkagi ei tulnud. Istusime klassiga ühte ruumi maha. Meil pidi tulema koosolek, aga õppejõudu polnud kohal. Tegin ettepaneku, et alustame koosolekuga ise, ilma õppejõudu ära ootamata. Kõrvalruumi uks läks lahti, sealt pistis pea välja üks teine õppejõud ja tema järel kõndis läbi meie ruumi ka otsitav õppejõud. Nad nägid räsitud välja. Hakkasime naerma. Õppejõud olid võtnud endale ühe ülesande, seetõttu ilmus ukse avanemise hetkel nähtavale hüiumärk.

*
Rääkisin, et tulevikus ei kirjutata elulugusid paberile, vaid internetti. Need ei koosne enam sõnadest, vaid kõigist kodulehekülje variantidest, mis inimene elu jooksul teinud on. Ütlesin, et viimasel ajal on kodulehekülgi vähem tegema hakatud. Vend vastas, et on jah. Süüdi olid blogid. Mul oli märkmik, kuhu märkisin üles kõik laigid, mis mulle Facebookis pandud oli. Ma ei olnud ainuke, kes neid üles märkis, sest spetsiaalselt selle jaoks mõeldud märkmikuid müüdi juba poes. Märkmiku ühte topsi olin kogunud lihtsalt kollast vesivärvi. Kõik oma Facebooki sissekanded olin märkmikusse ümber kandnud, aga laigid olid osadel jäänud ümber kandmata. Helen saatis välismaalt küsimuse, kas "She was" on hääldatud ši mo. Ta saatis selle küsimuse Klausile. Helen oli ise Inglismaal elanud. Mõtlesin, et saadan selle küsimuse Ameerikasse Piretile edasi, siis saab võrrelda Briti ja Ameerika hääldust. Tänaval kõndides mõtlesin, et see Heleni pakutud hääldusvariant meenutab ju minu nime.