Sõnade statistika

Lamasin varahommikul voodis. Ma olin viimastel päevadel kirjutanud tabelisse välja kõik loetud sõnad. Korudvate sõnade puhul polnud ma neid uuesti välja kirjutanud, vaid teinud tabelisse selle sõna taha kriipsu. Tahtsin üles tõusta ja jälle sõnu välja kirjutama hakata. Aga kartsin, et sõnade arv on läinud juba nii suureks, et mul läheb segi, millised ma olen välja kirjutanud ja millised mitte. Võisin ka iga päev uue tabeliga alustada. Ja võisin ka iga loetava asja kohta eraldi tabeli teha. Aga parem oli siiski panna kõik ühel päeval loetu samasse tabelisse, et saaks sõnavarast täielikuma ülevaate. Mõtlesin, et pean minema kooli. Aga teist korda koolis käimine ei olnud kohustuslik, seetõttu otsustasin, et ei lähe. Nii otsustasin peaaegu iga päev ja sellega võisin õppimises maha jääda.

*
Toomas rääkis, et üks tema klassiõde küsis talt ühte kindlat liiki mänguasja. Toomas otsustas selle peale talle kõik oma mänguasjad anda. Mina ütlesin, et ei saa anda, sest neid läheb Tõnisel, Joosepil ja Villemil vaja. Häda oli veel selles, et meie mänguasjadest kõige suurem osa olid Tooma omad. Nende asemele oleks saanud osta uued, aga ma ei osanud ise kaasaegsete mänguasjadega mängida.

*
Raun ja Bristol olid andnud mulle oma allkirjad. Nende allkirjad olid sarnased, rohkete konksudega ümbritsetud. Bristoli allkirja keskelt oli nime esitäht ka loetav, aga Rauna omast mitte. Nende allkirjad olid autoportreed. Raun oli enda oma joonistanud hiljem ja selliselt, nagu hoiaks ta Bristolil käest kinni.

*
Õpetaja oli pannud minu proovikirjandi eest kahe, sest ma olin kirjutanud teistest lühemalt. Mina olin just ülbelt kirjutama läinud, mõeldes, et mina kirjutan paremini kui teised. Võibolla võttis õpetaja hinnet alla sellepärast, et olin talle kinkinud oma luulekogu, mida lugedes ta jõudis järeldusele, et ma ei oska üldse kirjutada. Õpetaja oli kaks minu hinnet ajalehes avaldanud - kahe ja kolme. Mõtlesin kirjutada, et minu hinnete lehte panek on ametiseisundi kuritarvitamine. Teist korda keskkoolis käies läks mul kõigis ainetes kehvemini kui esimene kord. See tuli sellest, et esimene kord mõtlesin kogu aeg ülikooli pääsemisele, aga nüüd olin ma juba kõike näinud ja käisin koolis vastumeelselt.

*
Vaatasin aknast välja. Sadas vihma. Mõtlesin, et kogu november on sadanud vihma, nüüd on juba novembri lõpp, võiks lund ka tulla. Vihmapiisad hakkasidki lumeks muutuma. Siis tuli mulle teistsugune mõte ja lumi muutus uuesti vihmaks. Mõtlesin, et ma ei taha ju lumesaju lõppu. Vihm hakkas uuesti lumeks muutuma. Oli selge, et maailma käekäik sõltub minu mõtetest.