Pühakirja populaarsus

On kaevatud selle üle, et raamatutes on negatiivsed tegelased huvitavamad kui positiivsed. Lapsena raamatuid lugedes tundsin negatiivsetele tegelastele vähemalt kaasa, sest neid tabasid karistused, mida positiivsete tegelastega ei juhtunud. "Kolmes musketäris" oli minu lemmiktegelane Richelieu ja naabritüdrukul Mileedi, seega mitte positiivsetena kujutatud peategelased, vaid nende vastu võidelnud. Fašism on tänapäeval küll hukka mõistetud, aga ajaloolased arendavad teooriaid, et fašismi tuleb pidada ilupoliitikaks. Võibolla Piibli lugejate hulgas on Jumal ka nii populaarne sellepärast, et tal on ka negatiivseid tegelasi iseloomustavaid jooni - ta saadab maa peale veeuputuse ja inimesi pärast nende surma põrgusse. Samuti äratab ta kaastunnet - kui ta kehastub Pojana, lüiakse ta risti. Minu kirjandusõpetaja ei saanud aru, miks õpilastele meeldivad Kafka ja Hesse, kui need olid elule alla jäänud inimesed. Aga selliste kirjanike kirjeldatud kannatused on võrreldavad Jeesuse kannatustega. Võibolla pühakiri muutub pühakirjaks siis, kui seal on midagi igale maitsele - headust ja kurjust, reaalsust ja fantaasiat, kättemaksu ja andestamist, minevikku ja tulevikku. Kui mõnele lugejale mõni neist elementidest ei meeldi, suurendavad need efekti vähemalt kontrastina.