Logisev käsipuu

Mängisime ühte mängu, kus kaks vaenupoolt seisid vastamisi. Kohe alustuseks avanes diagonaal, millel ühel poolel oli kaks oda. Seejärel tulin mina ühelt poolt ja Lauri N. teiselt poolt välja ja võitlesime. Panin ta selili. Küsisin, et ma ei tea, kas sellega on mäng läbi. Vastati, et on küll. Lauri oli varem must tugevam olnud, aga hiljem ma olin treeninud. Siiski tundus kahtlane, kas ta ei lasknud ennast meelega pikali panna. Olin pikali pannud Lauri K. Küsisin, kas see on võimalik, et ma võitsin maadluses džuudo Eesti meistrit. Seisin üksi oma maja vaibakloppimispuude juures. Mõtlesin, et vahepeal ma arvasin, et ma käisin kaks korda keskkoolis ainult unenägudes, aga minu klass tegi seda vist ikka päriselt. Kuna kõik olid üliõpilased, oli meid lisaks ülikoolile ka kooli sisse lastud. Või siiski, siis ma oleksin pidanud lõpueksameid ka kaks korda rohkem mäletama. Panin kanalisatsioonikaevudele luuke peale, et keegi öösel sisse ei kukuks. Läksin trepikotta ja hakkasin minema trepist üles. Trepp läks kahe käsipuu vahelt. Mõlemalt poolt hakkas ta trepi küljest lahti tulema. Kui see oleks juhtunud, oleks edaspidi trepist käia olnud väga õudne. Ülevalpool sulges käsipuu trepi ja sellest tuli üle ronida, mis oli ka hirmus. Ema seisis teisel pool ja ütles, et ma tuleks rahulikult. Mõtlesin, et võibolla ta ütles siiski natuke teise lause. Küsisin üle.