Kullakang

Õppehoones oli minu portfelli kallal käidud. Koju jõudes vaatasin, mis on portfellis alles ja mis on ära varastatud. Keskmisest vahest leidsin suure ümaraks kulunud kustutuskummi, mida ma ei mäletanud. Aga kullakangi ei leidnud ma kuskilt. Kustutuskumm oli pandud kullakangi asemele. Mõtlesin rääkida, et klassikaaslastest "sõbrad" ei varasta mitte ainult minu pabereid, vaid isegi kullakangi. See on teada, et nad varastavad, sest pärast minu portfelli kallal käimist ei suuda nad jätta rääkimata, mida nad sealt leitud paberitelt lugesid. Mõni ei ole isegi jutumärkides sõber, kellele ei kõlba, et ma oleksin tema feisbuki sõprade nimekirjas. Ma ei võtnud sööklasse minnes portfelli kaasa, vaid jätsin seina äärde, sest ma ei teadnud, et praegusel ajal varastamist nii palju on. Kui mina koolis käisin, oli vähem. Täna käisin õppehoones veel erandkorras. Otsisin kullakangi veel kirjutuslaua sahtlitest ja kapist, et ega ma polnud seda koju jätnud, aga ei leidnud kuskilt. Küsisin emalt, kui palju see kullakang maksis, mille ta mulle jõuludeks kinkis. Ema vastas, et ta ei kinkinud kullakangi, vaid kuldlaulude kasseti. Vaatasin riiulite pealt kassetivirnast, aga ma ei leidnud ka sellist kassetti.

*
Sõin köögilaua taga maasikaid. Laua teisel küljel istus üks mees. Hammustasin ühe maasika pooleks. Maasika suust välja jäänud pooles nägin ühte putukat, vist oli see maamesilane. Laua taga istuv mees soovitas, et ma laseks mesilase maasika seest välja. Nii ma tegingi. Mesilane lendas aknaklaasile. Ütlesin, et see on hea. Klaasile lendamine näitas, et kui aken lahti teha, siis lendab mesilane aknast välja. Uudistes räägiti, et Eestis oli nähtud ühte surmavalt mürgist putukat. Kahtlustasin, et maasika sees olnud putukas oli teine selline, ja selle oli sinna pannud üks mees minu tapmiseks. Ta oli arvestanud, et ma panen maasika üleni suhu ja seda pooleks hammustades mesilane nõelab mind. Jupi kaupa hammustamine oli mind päästnud. Rääkisin köögis olevale mehele, et ülikoolis käies sain kogu aeg ametlikku stipendiumi, aga erastipendiumide taotlemisega ma aega raisata ei viitsinud. Sellepärast, et ma ei ole nii enesekindel, et arvaksin, et kui stipendium antakse ainult ühele inimesele, siis olen see mina.

*
Seina sees olevast šahtist hakkas tulema kiri, aga siis tõusis see kõrgemale tagasi. Seevastu kallas naaber šahtist meie korterisse kogu meie keldris olnud vanapaberi. Keldris ei olnud lubatud vanapaberit hoida, aga me olime selle üks kord trepist alla tassinud ja nüüd pidime seda uuesti tegema. Naaber oli lisanud vanapaberile kaaskirja, et meie pere lapsed tegelevad lapsemängudega, aeg oleks täiskasvanute asjadega tegelema hakata. Naersime. Naaber ei teadnud, millega me päriselt tegeleme. Vaatasin, et vanapaberi hulgas on ka "Akadeemia" aastakäigud. Küsisin, kas neid oli topelt, või on otsustatud, et "Akadeemiaid" me alles ei hoia. Ema vastas, et Pille võttis mittesäilitamise poliitika. Sellest ma ei saanud ikkagi aru, kas Pillel olid isiklikud "Akadeemia" aastakäigud või hävitab ta ühisomandit. Ütlesin, et "Akadeemia" numbreid ei lähe vaja sel aastal, kui nad ilmuvad, vaid kui kuskil nendele viidatakse.

*
Ühel tüdrukul tuli prilliklaas küljest. Ta proovis seda tagasi panna, aga ei osanud. Ütlesin, et panen ise. Selleks kavatsesin prillid lahti kruvida. Panin oma prillid ühe toa põrandale maha ja läksin teise tuppa tema prille parandama. Tema jäi minu prillidega ühte tuppa. Läksin talle ütlema, et tema minu prille ei parandaks, muidu ta võib need ära lõhkuda. Minu prillidel oli ka klaas küljest. Panin nad parandamisjärjekorda, öeldes: "Nii-nii." Siis hakkasin tema prille parandama, öeldes samuti: "Nii-nii." Prille hoiti varba ees ja nende taga käis varbaküüs. Aga tüdruku varbaküüs murenes tükkideks. Ütlesin, et üleni ei saa seda enam tagasi panna. Mõtlesin, et see tüdruk peaks olema juba täiskasvanu, aga praegu on laps. Praegu oli varasem aeg.