Unes liigutuste õppimine

Sõitsime Peedul autoga. Mõtlesin ühe väljendi G. Suitsu nimega. Seejärel nägin aknast autot, mille numbritähed olid selle väljendi sõnade algustähed. Seni olin jätnud meelde numbreid tähtedest sõnu moodustades, aga nüüd mõtlesin enne sõnad välja ja alles siis nägin numbrit.

*
Juhtisin autot. Mõtlesin, et nüüdsest hakkan unenägudes autot juhtima alati tee paremas servas, varem ei tulnud see mulle pähe ja juhtisin tee keskel. Ujusin ühes järves. Seni oskasin ujuda ainult ühte stiili, aga nüüd õppisin liblikat ka ujuma. Seda tuli ujuda nii, et teha kätega kindlaid liigutusi ja hingata välja, kui nägu on vee all, aga sisse, kui pea on veest väljas. Selle ujumisstiiliga, kus tuli hingata kaenla alt, oli keerulisem, sest nii sisse kui ka välja hingata tuli kaenla alt, mis pooltel kordadel oli vee all, siis võis järjekorda segi ajades vett sisse hingata. Kui ujumisstiil oli unenäos selgeks õpitud, pidi seda pärast ka ärkvel olles oskama. Ärkvel olles ujumist õppida oli raske, sest teiste pealt vaadates ei olnud täpselt aru saada, mis liigutusi nad teevad, sest veest ei paistnud. Ujusin kalda suunas. Et ujumine pikem tuleks, ujusin sisse lahte. Aga seal oli juba üsna madal, nii et käisin vastu põhja.