Tallinna tornid

Olin märganud, et rongi rataste seest tuleb mingit tõrva. Klaus oli selle rongiga sõitmas käinud. Nüüd tuli ta tagasi ja rääkis, et mul oli õigus, tõrva tuli tõesti, seetõttu pidi seda rongi remontima. Läksime jälle rongi peale, et sõita Tallinnasse. Rong viivitas väljasõiduga. Kartsin, et kui ta hiljem sõitma hakkab, võib ta teise rongiga kokku põrgata. Kui ta sõitma hakkas, tundus, et ta teeb seda liiga kiiresti. Istusime teises vagunis. Rongil oli kolm vagunit. Esimesse ei läinud me sellepärast, et seal saaksid kokkupõrke korral kõik surma, ja kolmandasse sellepärast, et see võis küljest tulla. Nägin tee ääres katkiseid autosid. Küsisin, miks need seal on. Pille vastas, et sellepärast, et seal toimus tankilahing. Mõtlesin, et algul oli lahingu mälestuseks seal vist ainult tank, aga hiljem toodi autosid juurde. Jõudsime Tallinna piirile ja kirikutornid ilmusid nähtavale. Ütlesin: "Tornid juba paistavad." Pärast rongist väljumist kõndisime mööda tänavat, mis meenutas rohkem Paidet. Klaus läks otsejoones tänavanurgal asuva toidupoe juurde ja mina tema järel. Sisenesime poodi ja hakkasime kaupa ostma. Ema ostis ühe tordiviilu ja mina sama tordi teise viilu.

*
Kohtusin ühe mehega, kes oli minu feisbuki kontaktides. Ta küsis, mis seal feisbukis toimub. Paistis, et tema kontaktides olevatest inimestest suurem osa sõimavad, ja et see on üldse seal keskkonnas tavaline. Minu kontaktides olid keskmisest targemad inimesed. Ütlesin, et nemad väga ei sõima. Steinfeldt vahel kirjutab poliitilist sõimu, aga vahel riputab enda muusikat üles. Ja mõni riputab ainult muusikat. Mees küsis, kes ma olen. Vastasin, et me tutvusime feisbukis. Mina polnud talle liitumiskutset saatnud. Hakkas paistma, et tema mulle ka mitte, vaid süsteem tegi seda ise.

*
Mõtlesin, et rahvahulk koosneb naiivsetest ja kurjadest inimestest. Kui mina rahvahulgaga kohtun, siis naeratan irooniliselt, aga nad võivad mind ära lintšida. Alles tuleviku uurijad avastavad, et õigus oli minul. Tegelikult, kui ma rahvahulgaga kohtun, siis see haarab mind kaasa. Seetõttu hakkan pidama ägedat kõnet, sõimates nad läbi. Rahvas hüiab: "Sul on õigus." Sõja ajal hüian: "Te kardate, kuigi maha lastakse nii kaugelt!" Tuumaraketid tuleksid veel kaugemalt kui püssikuulid. Mõtlesin, et kui ma jään vanaks, siis lähen tuumavarjendisse elama, elan seal tuumasõja üle ja igavesti. Aga kui mul tekib maamaksuvõlg, siis võidakse mind sellest kohast ära ajama hakata. Tuumavarjend võib plahvatuse mõjul uppi lennata. Seetõttu peab ta olema altpoolt samuti kindlustatud, sest pärast plahvatust võib saada alumisest poolest ülemine. Aga kui ma lähen tuumavarjendisse alles vanana, siis ma olen juba haige ja elan igavesti valutavate kontidega. Seetõttu tuleks varjendisse kaasa võtta ka arst, kes mind raviks. Kõndisin ülikooli peahoone koridoris. Isa hakkas pahandama ja ütles, et kohviku ukse taha ei või minna, sest kohvikus on alati olnud vaikus. Mina olin just näinud, et üliõpilased liiguvad peahoones ringi, kuigi neid ei olnud näha praegu. Mul oli käes veetops ja suus vesi. Vett olin võtnud wc-st ja tahtsin selle ära valada kohvikus. Aga isa ütles, et ühe ruumi baasil ei või vett teise ruumi viia. Tegin hmh ja jätkasin minemist. Isa sai veel vihasemaks.