Aste läbitud

Hoidisin Liisat. Kui hakkasin koju minema, muutis Marti ennast ise Liisaks ja läks minu ees. Mul oli raske meeles pidada, et tegelikult on ta minust vanem, mitte noorem.

*
Sain kätte keskkooli lõputunnistuse. Kõige halvem hinne sellel oli eesti keele eksam, mis oli mitterahuldav. Mõtlesin, et uuel skaalal on vist see ka positiivne hinne. See hinne oli kirjutatud väga keeruliselt. Oli öeldud, et minu teadmised õigekirjast on väiksed, ma pean seda osa iseseisvalt veel õppima, sisseastumisavaldusi keskkooli võetakse vastu septembris. Mõtlesin, et ei ole õige, et mu teadmised õigekirjast oleksid väiksed, ma olen eesti keeles saanud kogu aeg paremaid hindeid, viimane hinne tuli ainult õpetaja vihahoo tõttu. Või võibolla on õigekiri tõesti lõpuks ununenud. Ma ei viitsi uuesti õppida asja, mis on varem juba selge olnud. Nüüd saab ema öelda, et kui ta arvas, et ma olin lapsena düsgraafik, oli tal siiski õigus. Mõtlesin, et kui ma tulen septembris avaldust kirjutama, ei pruugita mind enam meie kooli võtta. Siis saan astuda mõnda teise kooli. Aga ma ei astugi parem keskkooli, mul on varasemast keskkooli lõputunnistus olemas ja kui ma seal uuesti õpiks, võiks uus tunnistus tulla halvem. Olime hakanud otsast peale teist korda koolis käima. Vist sellepärast, et Nõukogude ajal omandatud teadmised olid kõlbmatud.