Uus ajaleht

Postkasti oli pandud uue ajalehe esimene number. Oli detsember ja leht tahtis, et inimesed hakkaksid jaanuarist nende tellijateks. Selliseid detsembri reklaamnumbreid olid varem teinud ka teised ilmumist alustanud ajalehed. Selle lehe esimene number oli teistest lehtedest õhem - neli lehekülge. Ei teadnud, kas see jääbki nii õhukeseks või muutub hiljem paksemaks. Ema küsis, kas me hakkame selle tellijateks. Vastasin, et ärme hakkame, mulle selle lehe sisu ei meeldi. Esimesel leheküljel kirjutati, nagu peaksid kõik Eestis elavad erinevast rahvusest inimesed üksteise sõbrad olema. Kolmandal leheküljel avaldas üks inimene enda näopildiga reklaami, et tal on depressioon ja sellest väljatulemiseks otsib ta ühte kindlat tööd. Talt oli nähtavasti kuulutuse lehte panek ka suurt pingutust nõudnud ja ta nähtavasti lootis, et see on esimene samm depressioonist väljatulekuks. Mõtlesin, et ma tõlkisin esimese lehekülje avaartiklit valesti, inglise keelest ei tõlgita ju "Seal on". Ütlesin, et kui ma nüüd avaartikli algust õigemini tõlgin, hakkab see leht mulle juba rohkem meeldima.

*
Mindi koolisaali õppeaasta avaaktusele. Laulmisõpetaja läks saali ette lauldes.

*
Ühes majas puhkes paanika ja inimesed hakkasid kõik väljapääsu suunas jooksma. Siis andsid kurjategijad teada ka ühest teisest ohust, mistõttu osa inimesi hakkas vastupidises suunas jooksma. Kui joosti kahes vastupidises suunas, oli raske mitte kokku põrgata. Inimesed hakkasid majast välja pääsemiseks kõrgelt alla hüppama, aga natuke liiga kõrgelt.

*
Läksin ebatavalisel ajal kirjandusmuuseumi. Vaatasin, et seal valvav koer ei ole enam oma koha peal. Mõtlesin, et kui ta on koridori lahti lastud, siis lähen vist kohe tagasi. Aga koera ei olnud enam majas üldse. Lugemissaali ei saanud minna, sest seal toimus üks poliitiline koosolek. Wc-s oli puusahtli leotamiseks sellesse vesi sisse lastud. Hakkasin sahtlist jooma. Siis tuli mulle meelde, et sahtli puulauad olid mürgise ainega immutatud, arvatavasti läks seda ainet ka leotusvette.