Valgete edu sulaga

Täna mängisin Vint.ee-s tavalisest rohkem välkpartiisid. Kui mul õigesti meelde jäi, siis lõppes matš tulemusega 2:2 ja valged võitsid kõik mängud, aga ma ei mäleta enam kõigi mängude otsustavat hetke. Viimases mängus olin igal juhul nii aja kui ka seisuga kaotamas, kui vastane jättis lipu ette ja jõudsin talle natuke enne enda kella kukkumist mati panna. Minu reiting matši kokkuvõttes langes.

Surve etturitele

inimene - arvuti
1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rc6 4. Oc6+ bc 5. d4 Rf6 6. e5 de 7. de Ld1+ 8. Kd1 Re4 9. Oe3 Of5 10. Rbd2 Vd8 11. c4 h5 12. Ke1 Rd2 13. Rd2 e6 14. Rb3 Vb8 15. Kd2 Vd8+ 16. Kc1 Od3 17. Ra5 Vd7 18. b3 h4 19. Rc6 h3 20. g3 Oe4 21. Ve1 Oc6 22. Kb2 Of3 23. Vac1 Oe7 24. Of4 Od8 25. Vc3 Oa5 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 15 minutit 48 sekundit ja mustal 1 tund 59 minutit 35 sekundit.

Diagonaalid

Kohendasin köögis laua peal asju. Pärast seda vaatasin, et üle laua on tekkinud vabast ruumist diagonaal, mis jätkub kapi peal. Rääkisin sellest. Parandasin oma juttu. Võidi mõelda, et kui ma korduval rääkimisel räägin unenäost erinevalt, siis ma moonutan neid alati. Vaatasin Kiplingi luuleraamatu lõppmärkusi. Seal moodustas leheküljevolt samasuguse valge diagonaali. See oli just selle luuletuse märkustes, mida ma olin tõlkinud, nii et ilmselt ma olin seda varem ka näinud ja see võis mind laua kujundamisel mõjutada. Raamatu lõppmärkustesse oli saadetud üks Kiplingi suhtes kriitiline kiri, aga esikohal olevas märkuses oli öeldud, et Kipling on ühe luuletusega enda kritiseerijaid iseloomustanud.

Tagasivaade aastale 2021

Asun vana-aastaõhtu laupäeval aastast kokkuvõtteid tegema.

Sel aastal oli märke kliimasoojenemise edenemisest. Mõlemad sellesse aastasse jäävad talved on küll olnud lumerohkemad kui üle-eelmine, aga suve esimene pool oli liiga palav ja põuane. Suve teine pool oli õnneks normaalsema temperatuuriga ja vihmasem.

See oli Eestis ja suuremas osas maailmas teine koroona-aasta, aga vaktsineerimine saavutas massilise ulatuse, mis aitas osa inimelusid päästa. Aasta lõpul küll jõudis kohale uus koroonaviiruse tüvi, mis allub vaktsiinidele halvemini.

Eestis toimusid kohalikud valimised, aga minu eelistatud parteil ei läinud hästi. Ameerikas alustas ametiaega president, kes on eelmisest rahulikum, Venemaa president on endiselt rahutu.

Aasta jooksul surid minu koostatud raamatu autor Olesk, minu maletreener Rei ja tuttavatest maletajatest veel vähemalt Kass ja Metsoja. Hulk tuttavaid inimesi põdesid koroonat ja paranesid.

Trükist ilmus teine minu tõlgitud Sorokini raamat, lõpetasin Masaryki raamatu esimese köite tõlkimise ja alustasin teise köitega. Minu sissetulekut vähendati umbes 50 protsenti, sest töötukassa hinnangul ei ole raamatu tõlkimine töö, aga minu arvates on, mistõttu ma ei võtnud töötu abiraha vastu ega hakanud lisatööd otsima.

Käisin pärast pikka koroonaohust tingitud vaheaega jälle maleklubides kohal, aga mitte väga palju kordi. Ühes klubis käisin pärast vaktsineerimist kolm korda, teises juba enne koroonat seisma jäänud ja nüüd uuesti alustanud klubis ühe korra. Aasta lõpul vaktsiini nõrgenemise ja nakatumiste sagenemise tõttu ma taas üritustel ei käinud. Jätkasin internetis ja koduse arvutiprogrammiga male mängimist, tulemused läksid paremaks, aga elektri kokkuhoidmiseks läksin lõpuks üle maleprogrammi natuke nõrgemale tasemele. Võrguklubis sain korduvalt seni elu numbriliselt parima malereitingu.

Väljaspool Tartut käisin ainult Peedul, aga vähem kordi kui eelmine aasta, kui ma õigesti mäletan, siis ainult kolm korda.

Neli minu luuletust ilmusid kordustrükis, aga maleleht vist enam ei ilmunud.

Kirjutasin blogis kiirendatud korras mälestusi. Täiendasin varasemast rohkem ka muusikarubriiki, tehes seda uut moodi. Ajaloorubriigis hakkasin arvustama tõlkeprogrammiga loetud tšehhikeelset teaduskirjandust.

Sain läbi 24 terviklikku raamatut või ajakirjanumbrit, lugedes neid kõiki mõtlemispausidega. Internetis hakkasin külastama lisaks Eesti muuseumide võrgulehele ka Euroopa muuseumide oma. Lugesin konkreetseid blogisid. Sügisel hakkasin pärast kolmveerandaastast vaheaega uuesti sagedamini feisbukki kasutama.

Tervis on läinud mõne koha pealt paremaks ja mõne koha pealt halvemaks. Uutest haigustest lisandus vajadus silmatilku tarvitada, kuigi mitte pidevalt.

Mõtlemisega suusatamine

Täna oli selle talve seitsmes suusatamine. Enne sõitma minekut mõtlesin, et need ringid on nii lühikesed, et võibolla jalad saavad kahe ringiga isegi vähem koormust kui ühe tänavaid mööda kõndimise ringiga. Aga käte koormus on suusatades kindlasti suurem, kõndides ma liigutan käsi keskmisest jalakäijast veel vähem. Suusatamiskohta jõudes nägin jää peal ühte muud suusatajat, ise sõitsin kaldal. Hiljem ma enam teisi suusatajaid ei näinud.

Hiljuti kirjutasin, et suusatades ei saa nii intensiivselt mõelda kui kõndides. Aga täna proovisin järele, et täna vähemalt sai. Võibolla hooaja esimestel sõitudel läheb tähelepanu rohkem liigutustele ja hiljem on need automaatsemad, jättes mõtlemiseks aega. Lugesin luuletusi, eelistatult talveteemal, aga vahepeal ka muuhulgas suveteemal, kordasin ungari ja soome keele sõnu, tuletasin meelde eelmist suusatamiskorda ja vahepeal sõnastasin lauseid hetkel ümbritseva kohta.

Esimest ringi kanali ees lõpetades ja teisele ringile kanali taha suundudes nägin talisupluse aiataral Eesti kaarte ja natuke maad edasi kahte kalapoissi. Neil oli käes puur, ilmselt sellisega kalameheauke tehaksegi, see tundus töötavat käega väntamise põhimõttel. Kuuskede äraviimise punktis nägin eelmise korra ühe kuuse asemel täna vähemalt kahte, neist ühel olid okkad küljes, teine oli raagus. Oli tekkinud hulk uusi mutimullahunnikuid. Mõtlesin, et võibolla need ei olegi muti omad, mutt peaks väiksemaid hunnikuid tekitama. Nägin kanali taga mingit puitehitist, mõtlesin, et see ilmselt on siin varem ka olnud, aga varasem märkamine ei tule meelde. Kuigi vahepeal ei ole sula olnud, oli suusarada jälle mullasem kui eelmine kord, ilmselt mingil kellaajal oli siiski suurem arv suusatajaid rada lihvinud, seda näitasid ka kepijäljed. Sõpruse sillale lähenedes kuulsin, et kui autod ühest joonest üle sõidavad, siis sild koliseb, eelmisest suusatamisest ma sellist tähelepanekut ei mäletanud. Silla juures pöörasin ringi ja tagasi sõitma hakates lõin pea vastu ühte oksa, nii et puude lähedal võib vahepeal ka kaugematest asjadest mitte mõelda ja olla tähelepanelik. Uuesti teise kanali otsa suunas lähenedes vaatasin algul, kas kalapoistel on koer kaasas, aga lähemale jõudes nägin, et see pole koer, vaid kott. Suuski alla pannes olin loendanud kuus tühja kiike, aga suuskade uuesti alt võtmise ajaks oli üks naine sinna last kiigutama tulnud. Proovisin kodu suunas tagasi kõndida samuti mõtlemisega, kuigi jälgisin ka, et suusad ega kepid kellelegi ega millelegi pihta ei läheks. Varasemast korrast mäletasin, et puutüvede läänepoolne külg on lumine, tänaseks oli lumi sealt suuremalt jaolt maha pudenenud.

Koolikord

Ajalehes oli ühte lehte lahti keerates samal teemal mitu üksteisega seotud artiklit, järgmist lehte keerates veel sama asja kohta minu ja Kristini lühemad kirjutised. Kristin alustas sellest, kuidas ta peab ennast kokku võtma, et midagi ajalehele kirjutada. Mina olin teinud mitmesuguseid oletusi. Olin muuhulgas oletanud, kuidas on seotud Itaalia jõenimi Po ja üks eestikeelne sõna. Arvatavasti oli see oletus vale, ma oleks saanud seda enne kirjutamist kuskilt kontrollida, aga see oleks palju aega võtnud.

*

Mul oli jäänud magistriõpe lõpetamata, aga olin magistritöö enam-vähem valmis kirjutanud ja sain seda vajaduse korral soovijatele näidata. Olin selle pärast magistriõppe aja lõppemist pikemaks kirjutanud. Praegu olime koolimajas. Vene keele klassi ei pääsenud sisse, seetõttu istus õpetaja põrandal ja luges õpilastele venekeelset teksti ette. Mõtlesin, et kuulan, kui hästi ma vene keelest aru saan. Selgus, et kuigi olin vene keelt juurde õppinud, ei saanud ma paljust endiselt aru. Õpetaja rääkis, et Venemaal kehtib kord, et paremad õpilased õpivad ühtedes koolides ja halvemad saadetakse sealt teistesse. Mõtlesin, et sellest siis tulebki komme, et ka Eestis on erineva tasemega koole. Eestis polnud see nähtus küll nii massiline ja mõned nõudsid üldse võrdsuskooli. Lahkusin koolimajast koos direktoriga. Rääkisime ühest pätipoisist. Iseloomustasin teda, et talle meeldib elektronmänge või arvutimänge mängida. Peatusin ühe meelelahutusasutuse ees. Mul ei olnud kavas sellisesse asutusse sisse astuda, aga jäin seisma, et vaadata, millised klassikaaslased siia kogunevad. Neil oli välimus muutunud ja mõnest ma võibolla ainult arvasin, et ta on klassikaaslane. Mõtlesin, et keegi võib ikkagi arvata, et ma astun sellisesse asutusse sisse, seetõttu kiirustasin sellisest kohast lahkuma.

Laua kõrgus

Olin maleklubis. Öeldi, et täna mängime madalama laua peal. Mängijaid oli kaks paari. Mina ütlesin, et ma olen teistest pikem, mul on madalama laua peal teistest raskem mängida. Lisasin, et kui laud on minu jaoks madalamal, siis teiselt poolt võiks ta olla mulle lähemal kui teistele. Siis sain aru, et nii ei saa mängida, ma ei saa teha käike üle teiste mängijate laua. Keerasin asja parandamiseks laua viltu. Nupud kukkusid põrandale. Nende kokku korjamine võttis veel aega ja ikka veel ei saanud mängima hakata. Mängu algus venis nagu unenägudes.

*

Kuulasin täna raadiost uudiseid mitu korda päevas. Tasus uuesti kuulata, uuel tunnil olid uued uudised. Aga iga kord see ei pruukinud niimoodi minna. Üks selle raadio töötaja oli Krister. Algul arvasin, et see on Vaba Euroopa, pärast mõtlesin, et võibolla Krister töötab nüüd Eesti Raadios.

Paksenenud lumi

Täna oli talve kuues suusatamine. Kui ma hommikul esimest korda kraadiklaasi vaatasin, näitas see ainult -1, enne väljumist siiski juba umbes -3. Kanali peale olid ilmunud kalamehed, loendasin neid kaks tükki. Talisupluse augule oli lattaed ümber pandud, eelmine kord vist veel ei olnud. Lumi oli paksem kui eelmine kord. Käisin esimest korda sel hooajal teist ringi sõitmas kanali tagumisel küljel. Talisupluse kohast möödudes üks talisupleja parajasti väljus ujumispükste väel autost. Kanali tagumisele küljele oli esimene kasutatud jõulukuusk ära toodud. Tagumisel küljel pidin tegema pöörde, sest rada polnud seal ringikujuline. Enne pöörde tegemist mõtlesin, et ma olen pööramiseks liiga kallaku juures, aga pööramisliigutust ennast ma enam ei mäleta. Vaatasin pärast pööret kanali sel hetkel kaugema otsa suunas ja nägin, kuidas sealse tornmaja seinal punane päike peegeldus. Enne pööret olin vaadanud, et koeramärgiga alal koera näha ei ole. Teist ringi lõpetades kuulsin jää pealt tüdruku häälega naeru, aga ei saanud aru, mille üle naerdi. Täna oli ilm soojem kui eelmine kord ja pesemisvajadus seetõttu suurem. Enne kirjutamist pidin sööma. Söögilauas rääkisin, et täna oli paraja paksusega lumi, aga ajalehe karikatuuri järgi otsustades on Tallinnas veel paksem. Vastati, et räägitakse jah, et Tallinnas oli kõva sadu.

Kalameeste nägemine tuletas mulle meelde veel selle, et eile sain kätte kalaluule antoloogia eksemplarid, mis koostaja oli mulle ja isale saatnud ja kus on meie luuletusi. Ühe eksemplari olin enne ka ise ostnud, et saaks rutem kodulehekülge täiendada. Ma pole olnud kõige suurem kalapüüdja, aga ma olen vähemalt elanud ja suvitanud kalapüügikohtade lähedal. Kalu ei peagi tingimata püüdma, nad on muidu ka huvitavad. Halvem asi viimasel ajal on, et viimasel ajal juba enne enda pandud äratuskella hakkab keegi naabritest koputama. Hommikul on ta koputanud lühidalt, mõnel korral olen ma pärast seda uuesti magama jäänud, aga iga kord mitte.

Ebatäpne summa

Bristol rääkis, milliseid viirastusi on võimalik looduses näha. Nägingi selliseid viirastusi. Mõtlesin, et kui Bristol poleks sisendanud, siis võibolla poleks näinud. Bristol ütles, millist kuritegu talle meeldib sooritada. Hakkasin tema eest põgenema. Tee peal käisin poes. Müüja ütles, et kuna mul ei olnud täpne raha, võin ma riiulist veel hammustada. Kui ta rahaga ära käis, hammustasin riiulist teist toitu, seda võibolla ei tohtinud. Jõudsin koos kaaslasega Eestisse. Ütlesin ajakirjandusele, et minu kaaslane on kurjategija, aga ta on väga hea inimene.

*

Mängisin pikal maleturniiril. Mul oli juba üle poole turniiri lõpuks võimalikest punktidest. Muidu oleks turniiri võitnud kõige tugevam osavõtja Külaots, aga tema vastu olin juba omavahelise mängu võitnud, nii et esikoha võisin saada mina.

*

Olin kolinud uude kohta, aga vana korter oli alles ja seisis tühjalt. Käisin seal vahel istumas.

*

Kokku oli kogunenud palju linde. Võibolla seetõttu olid kohal ka kullid, kes murdsid teisi linde ja sõid neid. Küttisin linde. Olin küttinud ka kulle, aga ei teadnud, kas kulli liha on tegelikult söödav. Ema tahtis, et ma nüüd küttimise lõpetaksin. Vastasin, et ma koorin ühe kartuli veel. Ema ütles, et no koori. Seda ma tegingi.

*

Mul käis sageli Ariel külas, aga külla tulles hakkas haiget tegema. Täna ütlesin talle, et ma ei taha, et ta külas käiks. Parandasin, et ta võib mängida minu vendadega, vennad on minust tugevamad.

Lagunemine või integratsioon

Aastal 1867 jagati Austria monarhia Austria-Ungari kaksikmonarhiaks ja pärast Esimest maailmasõda lagunes riik täielikult. Kuid saksakeelses uurimuses aadressil https://www.verlagdrkovac.de/volltexte/978-3-8300-0430-1.htm , mille kokkuvõtet ma lugesin, kirjutatakse, et just kaksikmonarhia ajal toimus Austria ja Ungari vahel majanduslik integratsioon, millele olevat tulnud kasuks mobiilsuse suurenemine. Riik olevat muutunud sel ajal varasemast säilimisvõimelisemaks. Austriat on peetud rohkem sakslaste riigiks, aga selles uurimuses väidetakse, et majanduslikust integratsioonist sai rohkem kasu Ungari, mis mäletatavasti oli juba 1848.-49. a. revolutsiooni ajal iseseisvuda püüdnud.

Malemeenutusi

Jaan Lomp teatas mulle ette, et esmaspäeval toimus päevakeskuses Aksel Rei mälestusturniir. Sinna ma kolmandat vaktsiinisüsti saamata koroonaohu tõttu ei läinud. Riputan üles kaks avaldamata vana fotot erinevatest malemängukohtadest. Reid neil piltidel küll pole.

Igihaljad ja raagus puu

Kui eile hommikune jõuluvana tõi uued vildikad, siis õhtune uued vesivärvid. Nende mark on tuttava nimega Leningrad, sellenimeline karp on mul varem ka olnud. Leningradi linn on küll ammu Peterburiks tagasi nimetatud. Täna maalisin uute värvidega esimese pildi.

Jõulurekord

Täna mängisin Vint.ee-s kolm partiid. Esimene oli Fischeri males kasutajanimeta vastasega. Algul tundus, et olen juba võiduks piisavalt materjali võitnud, aga mängu teisel poolel olid vastase materjalivõidud suuremad ja tema võitis ka mängu. Minu edu algas survest diagonaalil a1-h8, vastase oma sarnaselt survest diagonaalil a8-h1. Algseisus oli oda a, kuningas g ja vanker h-liinil.

Seejärel mängisin ühe kasutajanimega vastasega tavalisemat välkmalet 1:1. Esimeses mängus valgetega panin raskete viguritega h ja g-liinilt lühikese vangerduse teinud kuningale mati, teises mängus mustadega püüdsin samuti viia läbi kuningarünnakut, koondades tulejõu punkti h2 vastu ja lõin sinna, aga otsustas, et mu enda 8. rida jäi nõrgaks. Ma ei kirjutanud kahe mängu vahel üles, aga jätsin meelde, et pärast matši esimest mängu oli mu reiting uuel rekordkõrgusel 1977, aga teise mängu järel oli ta 1952.

Jõululumi 2021

Täna käisin viiendat korda sel talvel suusatamas. Vahepeal sulaga ei hakanud katsetama ja seejärel sulas lumi päris ära. Ühe ilmaennustuse järgi pidid tulema valged jõulud ja teise järgi lumi ära sulama, aga täitusid mõlemad ennustused, vahepeal sulas lumi ära ja siis sadas uuesti maha. Maha sadamise järel tundus mulle lumi esialgu liiga õhuke, kuigi mulle öeldi, et ühte suusatajat oli nähtud. Ilmaennustus lubas täiendavat lumesadu, aga ei olnud märgata, et lubadust oleks täidetud. Jõulaupäeval tuli lõpuks uus sadu. Täna on sadu lakanud ja läksin katsetama, kas nüüd saab suusatada. Sai, aga lumi oli veel ka täna õhem kui ma arvasin. Kohati oli rajapõhjal liiv ja kohati rohukõrred väljas. Sõidutempo ei tundunud kõige kiirem. Sõitsin küll jalakäijatest mööda, aga nende häält oli veel kaua selja taga kuulda, ja kui ma peatusin, et suusad alt võtta, möödusid uuesti nemad minust.

Müts näo ees

Vaatasin, et üks inimene kõnnib tänaval müts näo ees. Mõtlesin, et nähtavasti on koroona tema nägu kahjustanud. Ta ei tohiks läbi mütsi hästi näha. Seetõttu võtsin tal käest kinni, et teda talutada. Küsisin, kas ta tahab, et ma räägiks talle, mida ma näen. Ta vastas rõõmsa häälega jaa. Mõtlesin, et vastu tulevaid inimesi ei taha ma ikka eriti valju häälega kirjeldada, seetõttu kirjeldasin rohkem elutuid asju. Ühes kohas tuli kõrvale põigata, seal ütlesin, et siin on kitsam pragu. Talutatav küsis mõni hetk hiljem, kas me läheme nüüd mäest üles. Vastasin algul ei. Siis parandasin, et väike kallak siin siiski on, aga nii väike, et see pole hiljem meeles olnud.

Talvejoonistus

Täna erinevalt varasematest aastatest tuli mulle jõuluvana juba hommikul. Vaatasin, et akna taga lund sajab, seetõttu lugesin kingituse eest lumeteemalist luuletust. Kingikotis oli mitu asja, neist olen proovinud juba uut särki ja uusi vildikaid. Ka vildikatega joonistasin talvepildi. Mul ei ole õnnestunud fototöötlusprogrammi vanast arvutist uude üle kanda, seetõttu püüdsin saavutada foto kvaliteeti fotoaparaadi tähelepanelikuma kasutamisega.

Keeletunnid

Olin eelmisest saksa keele tunnist puudunud. Krister oli tunnis olnud ja oli kirjutanud küsimustele naljavastuseid. Nüüd kirjutasin Kristeri pealt neid naljavastuseid maha. Krister ise kirjutas samadele küsimustele täna õigeid vastuseid.

*

Järgmine tund toimus klassis 112. Meil oli uus õpetaja. Eelmise õpetajaga oli olnud tunnis korralagedus, aga nüüd oli meil meesõpetaja, kellega oli kord majas. Hakkasin seda ainet õppima. Õpetaja küsis mult, kuidas on vorst. Küsisin vastu, kas vene keeles. Õpetaja ütles jah. Vastasin, et galbassaa. Ma ei hakanud lisama, et ükskord teine õpetaja juba küsis mult seda. Minust üks pink taga pool istus Helen. Ta hakkas minuga rääkima. Ta küsis, kumb meist pikem on. Mina olin pikem. Helen küsis, kas ma olen alati pikem olnud. Vastasin, et ei mäleta. Mõtlesin, et algkoolis olid tüdrukud üldiselt pikemad kui poisid. Helen tuli minu pinki.

Kahekordistunud mõtlemisaeg

Täna panin vaheaja järel mõtlemisajaks 1 tunni asemel 2 tundi ja püüdsin mõelda käigul olles 10 mõtte asemel 20. See tõi ka võidu:

arvuti - inimene

1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rc3 e6 5. g4 Og6 6. Rge2 c5 7. Rf4 cd 8. Rg6 hg 9. Ob5+ Rd7 10. Ld4 a6 11. Od7+ Ld7 12. Og5 Re7 13. f4 Rc6 14. Ld3 Rb4 15. Le2 Oc5 16. 0-0-0 b5 17. h4 Rc6 18. Re4 La7 19. Rc5 Lc5 20. Kb1 Vc8 21. Vh3 Rd4 22. Lf2 Rb3 23. Vc3 Lf2 24. Vc8+ Kd7 25. Vh8 Le2 26. Vd8+ Kc7 27. Vg1 Rd2+ 28. Ka1 Rf3 29. Vb1 Rg5 30. Vf8 Re4 31. Vf7+ Kc6 32. Va7 Kb6 33. Vg7 Lg4 34. Ve7 Rc5 35. b4 Ra4 36. Ve8 Lf5 37. Ve7 Lc2 38. Ve6+ Kc7 39. a3 Rc3 40. Ve7+ Kd8 41. Vd7+ Kd7 42. e6+ Ke7 43. Vb2 Lc1+ 44. Vb1 La3++ Valgel jäi mõtlemisaega alles 1 tund 59 minutit 15 sekundit, mustal 0 tundi 58 minutit 21 sekundit.

Suured riiulid

Vaatasin, et üks raamat ripub otsapidi riiulist välja. Lükkasin ta sügavamale. Selgus, et ühes riiulivahes polnud üks, vaid kolm rida raamatuid. Ema otsis kaua ühte asja, aga lõpuks leidis riiulist üles. Vaatasin, et raamatute peal on paks tolmukiht. Hakkasin seda maha pühkima. Ronisin üle raamaturiiuli tipu teise ruumi. Seal pühkisin ka laua pealt tolmu. Tundus, et laua peal oli sõrmega tolmu sisse loomi joonistatud. Ütlesin, et neid ei saa igavesti säilitada. Loomajoonistaja vastas, et seda küll. Pille õpetas mind, kuidas saab paremini pühkida. Vastasin, et ma praegu ei saa, ma kuulan tema juttu.

Eriline keskkond

Rääkisin, mis feisbukis toimub. Parandasin, et ma ajasin nimetused segi, see pole feisbuk, vaid digar. Vastati, et Eesti digar on maailmas ainulaadne, see jäljendab feisbuki tehnoloogiat.

*

Üks inimene seisis autotee ääres ja ütles, et tal läheb süda pahaks. Soovitasin, et ta ei oleks siis näoga heitgaaside poole.

*

Mõtlesin, kas anda ennast vaenlase sõjaväe lähenemisel vangi või avada tuli. Viimasel juhul lastaks mind maha, aga vähemalt keegi vaenlastest saaks enne surma.

*

Läksin ühe lasteaia õuele. Selle lasteaia territooriumile minek oli veel lubatud, teiste väravatele olid pandud keelavad sildid. Läksin ühte majja. Mulle tundus, et üks tüdruk pilgutab mulle silma. Mõtlesin, kas tõesti nii väike tüdruk teeb sellist asja.

Koolitekstid

Õpetaja ütles, et ta paneb mulle kahe, sest mul on õppimata. Vastasin, et ma ei saa kuidagi õpikut lugeda, sest kui ma hakkan ühte ainet õppima, läheb teise aine õppimise vajadus meelest. Siis mõtlesin, et mul ei olegi vaja õpikut lugeda, ma mäletan varasemast ka nii palju, et kirjutama hakata.

*

Lugesin venna vana koolivihikut ja tegin lugedes mõtlemispause. Vend võttis mult vihiku ära ja ütles, et ta ei luba mul seda lugeda. Tõmbasin vihiku enda kätte tagasi ja ütlesin, et kui mul on parajasti lause pooleli, siis ta ei võta seda mult ära. Seletasin, et ma loen seda sellepärast, et mulle meeldivad vanad vihikud. Vend oli võibolla arvanud, et ei meeldi.

Lõbus lõputöö

Ülikooli lõputööd olid laua peal virnas. Mina olin oma töö kaanele kleepinud sammalt. Nüüd mõtlesin, et see läheb ju aja jooksul kõdunema, lisaks on pind krobeline, nii võidakse minu diplom veel tühistada. Vaatasin ka maaliosakonna lõputöid. Igaüks neist oli kimp A4 formaadis maale, mis ei tundunud eriti meisterlikud. Maaliosakonnas oli see lubatud, teistes osakondades oleks oodatud tõsisemat tööd. Olin kirjutanud lõbusas stiilis lõputöö, juba tiitellehel oli üks naljalause. Võibolla sellepärast ma ei saanudki maksimaalset hinnet. Olin kirjutanud lõputöö kõige raskema psühhoosi aastal. Vahepeal olin mõelnud, et minu bakalaureusetöö ja magistritöö on liiga sarnasel teemal, mõlemad räägivad fašismist, aga nüüd sain aru, et need on täiesti erinevas stiilis, kui esimene on naljastiilis, siis teist hakkasin depressiooni tõttu kirjutama äärmiselt tõsiselt. Esimene töö oli Kristeriga sarnases stiilis, teine mitte. Nüüd olin saanud kinnitust teiste teadmisele, et fašistid olid kurjategijad, aga lõputööd kirjutades olin uskunud fašistide enda propagandat, mille järgi nende organisatsioon asutati maffiaga võitlemiseks. Olin näinud selles sarnasust Eestis Laulva revolutsiooni ajal kuritegevuse vastu võitlemiseks asutatud organisatsiooniga. Meenutasin seda mööda ühte tänavat kõndides. Vaatasin ühes siseruumis oma ülikooli lõputööd. Ma ei olnud peatükkides kirjutanud ainult lauseid, vaid iga peatüki alguses olin välja toonud kõige olulisemate punktide loetelu. Ja iga peatüki lõpus oli tsiteeritud mõnda luuletust. Praegu ma ei saanud neist luuletustest aru ja ükski neist ei olnud mul peas. Mõtlesin, et võibolla ma olen muutunud oma töö suhtes liiga kriitiliseks, isa oli pidanud minu tööd parimaks. Isa oskas kirjandusliku väärtusega tekste hinnata.

Võidud valgetega

Täna võitsin Vint.ee-s kahte vastast välkmales kumbagi 1:0. Esimene vastane kahis kuningarünnaku nimel materjali, aga matti ei tulnud ja võitsin ajaga. Teises mängus jäi teisel vastasel Sitsiilia kaitses nõrgaks d-liin, seejärel kaotas ta etturi a6 ja jõudsime ratsulõppmängu, kus ähvardasin lippu minna.

Võitlushetked

Vahepeal põgenesin vaenlaste eest ja vahepeal astusin nendega võitlusesse. Võitluse ajal läksin tugevaks ja ärkasin iga kord uuesti ellu. Sama juhtus vaenlastega. Krister võttis kätte oma paksu klade ja ütles, et on aeg jälle kirjutama hakata. Ta oli selle klade korduvalt täis kirjutanud, aga iga kord tekkis uus vaba ruum asemele.

Aksel Rei

Lugesin Maleliidu koduleheküljelt uudist Aksel Rei surma kohta. Rei oli minu maletreener alates sellest, kui ma aastal 1990 trenni läksin. Eelmine aasta nägin kindlasti temast pärast eriolukorda maleturniiril tehtud fotot. Mõni aasta varem tähistati Rei 75. sünnipäeva ja Andres Karba algatusel kingiti talle fotokollaaž tema õpilastest malet mängimas. Mul on sellest pildist koopia. Keskmisel pildil on ka Rei ise. Tahtsin seda pilti postkastist blogisissekandesse kopeerida, aga ei õnnestunud ja tegelikult ma pole ka kollaaži autorilt luba küsinud.

Kirjutan üles mõned meelde tulevad Rei õpetused (sõnastust vajaduse korral veidi muutes):

1. Kooliõpilasele on õppimine esmatähtis, male pole nii tähtis.

2. Iga kultuurne maletaja halvas seisus alistub.

3. Vastase mängutempoga ei tohi kaasa minna, vaid tuleb mängida oma mängu.

4. Maletaja keskendugu malele, kabega tegelemine ei ole vajalik.

5. Kasulik on teha ka füüsilist trenni.

6. Pärast treeningu lõppu tuleb nupud algseisu tagasi panna, males on tähtis ka oskus nupp õigele ruudule panna.

7. Rei habemega meestega viike ei tee.

8. Avangus tuleb kõik vigurid kiiresti arendada, ei ole kasulik avangus ühe nupuga kaks korda käia.

9. Ei tohi lasta vastasel ennast psühholoogiliselt töödelda.

10. Keegi peab malest kirjutamisega ka tegelema.

11. Igal erialal korraga ei saagi edukas olla.

12. Suurmeistriks saamisel tuleb kasuks kõrgharidus.

13. Mängija läheb kasvades tugevamaks ka tänu aju arengule.

14. Ei ole hea ka välkturniiri eel öösel kaarte mängida, välgus on väljamagamine veel tähtsam kui pikas males.

15. Enne turniiri tuleb ennast vormi ajada.

16. Vormi aitab ajada maleülesannete lahendamine või Kerese kommenteeritud partiide vaatamine.

17. Kui avangus ettur kahida, tuleb aktiivselt mängida.

18. Kahe tempo eest võib etturi ära anda.

19. Suurmeistrid peaaegu igas partiis kahivad midagi.

20. Kes ei ole valmis kahima, selle mängutase ei ole veel kõige kõrgem.

21. Nooremana on parem mängida lahtiseid ja vanemas eas kinniseid avanguid.

22. Õpilastest tuleb kasvatada mõtlevaid inimesi, mitte maailmameistreid.

23. Alguses ei peaks avangurepertuaar liiga lai olema.

24. Kogu mõtlemisaeg tuleb ära kasutada.

25. Sellest pole midagi, kui alguses lõppeb mõni mäng ajakaotusega.

26. Küll see kiirus ka tuleb.

27. Algajatel on parem mängida ilma kellata.

28. Algajatele ei ole vaja öelda, et males on alistumine lubatud.

29. Erinevad mängijad saavad aru erinevate suurmeistrite mängust.

30. Aja peale mäng ei ole huvitav.

Hinnete õigsus

Linnakaardil oli üks tänavanimi võõras, kuigi teine tuttav. Paistis, et see ei olnud Tartu, vaid Pärnu kaart. Räägiti, et need, kes vaheaja järel feisbukki tagasi lähevad, ei proovigi seal enam meeldida, vaid käivad sõimamas. Räägiti, et õpetaja Laats kukutas ühe üliõpilase uurimistöö kaitsmisel läbi. Lisati, et selle üliõpilase sugulased olid nii suured kurjategijad, et kui ta poleks valetanud, poleks ta üldse kaitsmiseni jõudnud. Üks poiss ütles, et tema minuga vaidlema ei hakka, tema kirjutab sellises kohas, kust mina ei loe. Aga oli näha, et ta ei oska teises kohas ka kirjutada. Rääkisin, et mitte ainult, et õpilased ei oska vastata, vaid ka õpetajad ei oska hindeid panna. Üks hinne tuleb parem ja teine halvem kui peaks olema. Öeldi, et siis tuleb keskmine ikkagi õige. Vaidlesin vastu, et mõnel on kõik hinded paremad kui peaks. Näiteks prillidega inimesi peetakse tegelikust targemaks. Mõtlesin, et mul endal hakkasid ka hinded paranema siis, kui ma prillid sain. Vaatasin, et mul on kotis karp kanamunadega, mille olin kodust kaasa võtnud. Ütlesin, et munad peavad ju külmutuskapis olema. Võtsin kotist välja paar kirja. Ühe olin saatnud mina Helinale ja teise Helina mulle. Ühe kirja algusesse oli kirjutatud suurelt HELINA. Teised ruumis viibijad võisid seda näha. Mulle meenus, et ma küll kirjutasin Helinale kirja, aga jätsin selle posti panemata. Valmistusime vanaema korterist lahkuma. Märkasin, et ma olen liiga vara koroonamaski eest võtnud. Aga söömise jaoks tuli võtta.

Sõidud Tallinnasse

1. Ma arvan, et ma mäletan kõiki Tallinnas käimisi ühekaupa.

2. Esimest korda sõitsin Tallinasse natuke pärast 7-aastaseks saamist, võibolla tänu vanavanaemalt saadud postkaardile.

3. Pille oli varem koos emaga Tallinnas käinud ja nende tagasitulekul olin küsinud, kas nad loomaaias jänest nägid.

4. Tallinnasse sõitsin koos emaga rongiga ja rongis ema õpetas mulle kirjatähti.

5. Meie vastas istusid kaks vanainimest, kellest üks vaatas aknast välja ning ütles: "Võilill õitseb vägevalt."

6. Tallinnas käisime kaubamajas, kust ema ostis käterätte.

7. Käisime vanavanaema ukse taga, aga teda polnud kodus.

8. Seepeale sõitsime Pääskülla, kus elas onu pere.

9. Pääskülas Helena näitas mulle mängukanu.

10. Ema vaatas, mis rongiga tagasi minna, ja mäletan, nagu oleks üks rong läinud Tartusse Venemaa kaudu, aga seda me ei valinud.

11. Mult küsiti, mis mulle Tallinnas kõige rohkem meeldis, vastasin, et tornitippude kuldsed kuulid.

12. Nagu ühes sissekandes mainitud, võisin Tallinnast rongiga läbi sõita aastal 1985 teel Haapsalust Tartusse.

13. Neljandas klassis toimus klassiekskursioon Tallinnasse.

14. Buss tegi peatuse, et kõik saaksid endale osta fantat, mida Tartus ei müüdud.

15. Fantapudel kortsutas enne sõidu algust kätte antud klassipilti, mida polnud kuskile peale kilekoti panna.

16. Käisime igavese tule juures, kus püüdsin välja näidata negatiivset suhtumist, mille eest õpetaja tegi mulle märkuse.

17. Käisime loomaaias.

18. Käisime vist Kadriorus, kus puudutasin käega kasvava puu lehte, mille eest õpetaja tegi mulle teise märkuse.

19. Kuuendas klassis käisin Tallinnas luuleauhinda kätte saamas koos kahe klassikaaslase, kahe muude meie kooli klasside õpilase ja pioneerijuhiga.

20. Auhinnad anti kätte raekojas suuremale arvule inimestele.

21. Auhinnaks anti hulk esemeid ja loeti ette hulk auhinna saanud luuletusi.

22. Auhinna üleandja ütles vaiksema häälega: "Ole tubli luuletaja".

23. Käisime hilisemal kellajal kolme poisiga Lasnamäed vaatamas.

24. Oleksime peaegu Tartu bussist maha jäänud, aga kui sellele jõudsime, ütles pioneerijuht, et ta veel ei pahanda.

25. Tagasisõidu ajal sõin Tallinnast ostetud pikka saia, minu kõrval Ivar nimetas seda näost sisse ajamiseks.

26. Ma peast ei mäleta, mis aastal käisime Tallinnas Jürgeni ja Kaja pulmas.

27. Pärast pulmapidu istusime autosse, mille juht näitas, kuidas ta oskab jää peal autot pöörlema panna.

28. Läksime ööbima vanavanaema poole.

29. Vanavanaema laulis laulu, mille kohta ütles, et sellega on kõik lapsed magama jäänud.

30. Mõtlesin, et mina ei jäänud, aga praegu mõtlen, et kaua ma pärast seda ärkvel ei olnud.

31. Kas enne või pärast pidu käisime Pääskülas, kus vaatasime Soome televisioonist Tarzani filmi; samuti käisime ema klassiõe ja tema poja pool.

32. Aastal 1990 käisin koos emaga Peedult Tallinna haiglas vanaisa vaatamas.

33. Rongisõidud algasid vara hommikul ja lõppesid hilja õhtul, rongis lugesin umbes 180 lehekülge Dumas' romaani "Kümme aastat hiljem".

33. Samal aastal hiljem sõitsime perega mikrobussis Tartust Tallinasse vanavanaema 90. sünnipäeva peole.

34. Vanavanaemal oli kombeks teha sama retsepti järgi hapupiimakooki, mille me tema käest olime õppinud.

35. Erinevus oli koogi kujus, vanavanaema koogivormi keskel oli auk.

36. Tallinnas oli morss teistsuguse maitsega ja arvasin, et see tuleb Tallinna klooriveest.

37. Aastal 1991 sõitsime klassiga kaks korda Tallinnast läbi, kui käisime Soomes.

38. Üks aasta pidime sõitma kooli võistkonnaga malevõistluse Valge Vanker finaali, aga sõit jäi ära, sest võistluste aja muutmisest ei teatatud maletreenerile, vaid kooli õpilasomavalitsusele.

39. Kõige pikemalt olin Tallinnas jaanuaris 1995, kui mängisin 5 päeva Eesti noorte lahtiseid malemeistrivõistlusi.

40. Ööbisime internaadis, kust sõitsime kesklinna mängima bussiga.

41. Mul lõppesid tahtmatult bussipiletid otsa ja kontroll oli peal, aga hakkasime kontrolliga vaidlema ja trahvi maksma ei pidanud.

42. Malemängust vabal ajal mängisime kaarte.

43. Aastal 1996 käisin Tallinnas seoses ülikoolis kohustusliku arhiivinduse praktikaga.

44. Praktika Tallinnas kestis kaks päeva, vahepeale jääval ööl ööbisin isapoolsete sugulaste pool.

45. Sama aasta lõpus käisin Tallinnas mängimas Tartu-Tallinna literaatide matši välkmales.

46. Tol korral Tartu võitis ja valisin endale auhinnaks Camus' raamatu "Katk".

47. Juttu aeti nii mängu ajal kui ka söögilauas.

48. Kõige kõrgema järguga mängija Heuer arvas, et ma lähen veel tugevamaks ja kiitis, et ma olen sõjamehe poeg.

49. Ta kiitis ka noort maailmameistri kanditaati Kamskit.

50. Juttu oli ka sellest, et mul oli samal nädalal surnud isapoolne vanaema.

51. Aastal 2006 käisin Tallinnas Kerese 90. sünniaastapäeva kollokviumil, sest koostasin samal ajal Kerese raamatut.

52. Üritusel nägin oma silmaga endiseid malemaailmameistreid.

53. Vaheajal käisin Ago ja Sakkoviga kohvikus, neil oli kahju, et üritusel räägitakse liiga palju vene keelt.

54. Üks eestlasest esineja rääkis inglise keeles ja põhjendas, et eesti keel on pikem.

55. Kõrvaklappidest oli võimalik kuulata sünkroontõlget.

56. Varsti sõitsin uuesti Tallinnasse, kus käisime kirjastuse direktori ja kirjanik Ü. Tuulikuga Kerese leselt raamatu väljaandmiseks luba küsimas.

57. Ta lükkas loa andmise edasi, et lastega nõu pidada.

58. Tagasisõitu oodates tegin aega parajaks Rahvusraamatukogus.

59. Sealt läksin vahepeal kohvikusse, et Oudekki saaks mulle üle anda varem lubatud enda tehtud dokumentaalfilmi.

60. Aastal 2015 käisin uuesti Tallinnas, kus Lauri H. kodus toimus klassikokkutulek.

61. Sõitsin Tallinnasse luksusbussis ja tagasi traditsioonilisemas bussis.

62. Sõitsin Tallinna piires kaks korda taksoga.

63. Tegin kokkutulekul fotosid ja minu fotoaparaadiga tegid teised ka grupipilti.

64. Ööbisin ainsa külalisena Lauri kodus.

65. Hiljem on kaks venda Tallinnas elanud, aga ma pole neil seal külas käinud.

Edukas vigurikahing

arvuti - inimene

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Oc5 4. Oc4 d6 5. 0-0 Og4 6. Of7+ Kf7 7. d3 Of3 8. Lf3+ Lf6 9. Lh5+ g6 10. Ld1 Rge7 11. Rb5 Ob6 12. Oe3 a6 13. Rc3 Rd4 14. f4 Kg7 15. fe Le5 16. Ld2 h6 17. Ra4 Rec6 18. Rb6 cb 19. c3 Re6 20. d4 Le4 21. d5 Rc5 22. dc bc 23. Od4+ Kh7 24. Vae1 Ld5 25. Ve7+ 1:0. Valgel jäi 1 tunnist mõtlemisajast alles 59 minutit 35 sekundit, mustal umbes 41 minutit 56 sekundit.

Minu toa kapid

Kuulsin, nagu suures toas öeldaks, et ma varastasin mingi raamatu. Läksin suure toa uksele ja küsisin, mis raamatu ma varastasin. Läksin avasin oma toa kapid, et tagastada kõik teisest toast laenatud raamatud, et mind varastamises süüdistada ei saaks. Leidsin mitu teisest toast laenatud raamatut, aga mitte seda, millest oli räägitud. Mõtlesin, et varem olen rääkinud, millisel kapi riiulitest on kelle asjad, aga nüüd olen hakanud mõlemaid kappe üleni enda omadeks pidama. Ema tuli vaatama, mida ma kapist leian. Mõtlesin, et nüüd ta võib öelda, et kapp ei ole korras. Andsin ema kätte need raamatud, mis ei olnud minu toa omad. Siis mõtlesin, et need ei ole ka teise toa omad, osad neist on vanaema poolt toodud. Mõtlesin, kas ma leidsin Juhan Liivi väikese luuleraamatu üles, aga leidsin mitu muud vanaema poolt toodud väikest luuleraamatut. Selle sarja koht oli meil isa toas ja ema tahtis kogu sarja sinna viia. Mul hakkas ära antavatest raamatutest kahju. Kui isa oli parajasti oma toas, ei saanud ma sealt luulekogusid võtmas käia, aga oleksin tahtnud vahel ka sel ajal luuletusi lugeda. Võibolla neid raamatuid ei olnudki vaja isa toale üle anda, sest isa toas oli klassika, aga need raamatud hoolimata selles sarjas ilmumisest klassika ei olnud.

*

Olin pimedavõitu oma toas. Tegin kapi ukse lahti ja lasin kappi taskulambiga valgust, et vaadet kappi koos taskulambivalguse laiguga pildistada. Mõtlesin kasutada samaaegselt taskulampi ja välklampi.

Valeviide

Mulle näidati ajalehest "Raamat" lõiku, kus üks arvustaja arvustab teist arvustajat ja viitab, nagu oleks teine teinud mulle kibedaid etteheiteid, peamiselt tõlke sõnastuse osas. Ma olen seda teist arvustajat lugenud ja tegelikult pidas ta tõlget suhteliselt õnnestunuks. Tal oli küll paar märkust ka tõlke detailide kohta, aga põhiliselt kritiseeris ta saatesõna, mis olevat referatiivne, ja joonealuseid märkusi, kus olevat seletatud liiga lihtsaid asju. Etteheiteid oli ka autorile endale, keda arvustaja pidas küll geeniuseks, aga ei olnud nõus tema demokraatiavastasusega. Olen hiljem mitu raamatut veel tõlkinud ja samasuguseid märkusi pole enam korratud.

Sisseastumiseksamid

Käisid ülikooli sisseastumiseksamid. Klaus oli teel ühe osakonna eksamitele. Algul mõtlesin temaga koos minna, aga kui sain teada, et selleks erialaks on kolm Kesk-Euroopa riiki, siis loobusin. Läksin sellise osakonna eksamitele, mis mind rohkem huvitas. Mul oli kaks eksamit juba tehtud, kolmandal eksamil tõmbasin eksamipiletiks sellise raamatu, mida ma lugenud ei olnud. Sain võtta uue pileti, aga hinne pidi juba ühe võrra alla minema. Mulle tuli meelde, et hinnatakse sajapallisüsteemis, siis vist hinde ühe võrra alandamine ei olnud suur kaotus. Teisel katsel sain eksamipiletiks autori, kelle nimi ei kattunud täpselt mulle teada olevaga. Küsisin, kas mõeldakse mulle teadaolevat, aga mõeldi ühte teist. Kolmandal katsel sain eksamipiletiks ühe matemaatilise probleemi. See probleem ei olnud mulle tuttav, aga mõtlesin, et võiks rääkida matemaatikast üldiselt. Need eksamid olid kirjanduse osakonda, mis oli üks kolmest osakonnast, kuhu olin üldse pidanud võimalikuks sisse saada. Aga ütlesin, et eelnevalt tehtud eksamid ajaloo osakonda läksid palju paremini. Ajaloo osakonnast olin ka välja jäänud, aga kolmandana. Kui mõni sisseastuja oleks otsustanud mõne teise osakonna kasuks, võisin veel sissesaajate hulka kerkida.

*

Algas ülikooli sisseastumiskirjand. Meile anti teema, millest kohustuslikud lõigud olid juba paberile ette kirjutatud. Aga seda oli tehtud raskesti loetava käekirjaga, võisin kirjutatust valesti aru saada. Minu pinginaaber oli Sander ja minust üks pink eespool diagonaalis istus Andres, mõlemad rääkisid minuga. Ütlesin Andresele, et ärme nüüd rohkem räägime, aga kui ta veel rääkis, siis ikkagi vastasin talle. Mõtlesin, et ma ei tea, kui palju kirjandi jaoks aega on antud. Võisin ruumi ees istujalt küsida, aga võisin vaadata ka selle järgi, millal esimesed oma töö ära annavad. Üks klassiõde juba andiski. Jõudsin kirjutamisega kolmandale leheküljele ja mõtlesin, et võibolla kolmest leheküljest piisab. Kuigi ette antud lõigud tegid enda kirjutatud osa lühemaks ja varem oli kirjutatud neljaleheküljelisi kirjandeid. Meile oli antud sel korral ainult üks paber. Mõtlesin, et võibolla jätakski kohe mustandi puhtandiks, see oleks efektsem ja näitaks võimeid suurematena. Aga paberit sai juurde küsida, et puhtand eraldi paberile kirjutada. Esimeses variandis võis ette tulla mahatõmbamisi ja õpetaja Mitt oli öelnud, et ühe mahatõmbamise korral ei saa enam maksimaalset hinnet panna.

Topeltsildid

Lisasin täna 14 eelmise aasta blogisissekandele teiseks sildiks 'mälestused'. 4 neist olid varem ainult rubriigis 'välismaa' minu nelja välisreisi kohta ja 10 rubriigis 'male' erinevate Tartu maleasutuste kohta.

Raamatud riiulites

Meil oli kodus kõrge raamaturiiul. Aga kes uue kodu asutas, ei saanud kohe nii kõrget hankida, muidu oleks riiul seisnud tühjana. Korraga võis tühi olla kuni üks riiulivahe. Pille toas oli riiul veel madalam, kuigi ta oli ostnud rohkem raamatuid kui mina. Valisin, mida riiulist lugemiseks võtta. Aga selgus, et mul oli suurem osa raamatuid juba läbi. Õues olid raamaturiiulid maja külgedel. Keegi võis maja kahel erineval nurga all paikneval küljel asuvad raamatud omavahel segi ajada, aga need olid erinevate tänavate omad.

Laager 1994

1. Laagriteemaliste postitustega peaks lõppema minu pikemate suvituskohtade üleslugemine, see on mälestusterubriigi 150. sissekanne.
2. Laagris olin teist korda aastal 1994, see oli eelviimase ja viimase klassi vahelisel suvel.
3. Vahepeal olevat laager ära jäänud sellepärast, et kaevud olid sõnnikut täis lastud, aga meile maksti välja laagri jaoks eelarvest eraldatud raha.
4. Teist korda laagrisse minnes mäletasin esimest laagrikorda ilusana, teine kord nii ilus ei tundunud.
5. Esimene kord olime laagris juunis ja teine kord vist juulis, siis oli vist vähem linnulaulu.
6. Maletajad jagunesid jälle kahe telgi vahel, sel korral olid kõik maletajad poisid ja vanemate poiste arv oli kasvanud.
7. Mina olin ühes telgis kolme kõige väiksema poisiga, kellest üks oli minu vend Toomas, ühte hüüti Mišaks ja ühe nimes ei ole ma enam kindel.
8. Teises maletajate telgis olid Sven, kaks Andrest, Marko, Dima ja Anto.
9. Laagris oli rohkem inimesi kui esimesel korral, lisaks maletajatele ja võrkpalluritele nüüd ka vehklejad.
10. Teisel korral ma tüdrukutega ei rääkinud, aga mõtlesin, et üks tüdruk on kahtlaselt ühe klassiõe sarnane.
11. Laagris korraldati diskosid, mina neil ei osalenud ja üks väiksem poiss imestas selle üle.
12. Mõlema laagrikorra ajal toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused, mida laagris jälgiti.
13. Esimesel korral olime vaadanud vist ainult videofilme ja teisel korral sai vist vaadata ka jalgpallimängude otseülekandeid.
14. Laagrisse telliti ka paberajakirjandust.
15. Esimesel korral olin ma jalgpallivõistkonda kuulumiseks liiga väike, teisel korral pidasin ennast oma jalgpallivõistkonna paremuselt teiseks mängijaks.
16. Esimesel korral oli moodustatud jalgpallivõistkond, kuhu kuulusid ainult maletajad, teisel korral eri trennide õpilasi segati.
17. Sain auhindu males, ümber järve jooksus ja kogu telgi peale telgi korra eest.
18. Ümber järve jooksus õnnestus mul diplom saada sellepärast, et minu vanused võrkpallurid boikoteerisid jooksu neile määratud karistuse tõttu.
19. Tol päeval oli ka väga palav ilm, mistõttu väiksematel poistel osalemine keelati ja ühel osalejal hakkas ninast verd tulema.
20. Sain ujumise natuke selgemaks.
21. Mäletan kolme jooksuvõistlust, üks oli mäkkejooks ja üks ühe kaupa stardiga jooks.
22. Erinevalt esimesest korrast pandi telgi korra eest regulaarselt hindeid, püüdsin oma telgi võimalikult korras hoida ja laagri lõpus saime selle eest tordi, millest osa kinkisime teiste maletajate telgile.
23. Kuigi jaaniõhtu oli juba selja taga, toimus taas lõkkeõhtu, seal võis küpsetada viinereid.
24. Toimus taas ka saunaõhtu.
25. Mul oli lugemiseks kaasa võetud Jack Londoni raamat, keda mäletasin varasemast hea autorina, aga laagris lugedes ei tundunud see enam eakohane.
26. Treener andis lahendamiseks jälle maleülesandeid.
27. Käisin teises maletajate telgis kaarte mängimas, vähemalt ühel korral öörahu rikkudes.
28. Toimus ekskursioon Suurele munamäele.
29. Mõned poisid läksid Suurest munamäest üles joostes, aga mulle ütles treener, et mina ei jookseks.
30. Erinevalt esimesest korrast toimus rebaste ristimine, aga mina varem laagris viibinuna ei pidanud selles osalema.
31. Sulgpalli mängisin erinevalt eelmisest korrast palli maha löömisega, nagu ka vahepealsetel aastatel suvilas.
32. Mängiti koroonat, aga see mäng ei tulnud mul üldse välja.
33. Sven ja veel keegi käisid ühel päeval minu telgis padjasõda tegemas.
34. Erinevalt esimesest korrast tehti laagris grupipilti.
35. Köögitoimkonnas pesin vist jälle nõusid, paremini mäletan, et lõin köögis pea ära, kükitasin valust maha ja püsti tõustes lõin pea täpselt samasse punkti.

Loenguruumi raamat

Eesti naispresident esitas ühe küsimuse. Oleksin võinud sellele vastata, aga justkui minu vastamise ärahoidmiseks ütles president, et vastab Ott. President, mina ja Ott lamasime igaüks erinevates voodites. Oleksin võinud veel magada, aga Ott hakkas kolistama, seetõttu ma magada ei saanud. Mõtlesin, et tõuseks siis täna varem üles. Aga mulle tuli meelde, et sel hetkel, kui president üles tõuseb, laseb ta koera lahti. Et koer kallale ei tuleks, otsustasin lamada äratuseni välja.

*

Läksin üritusele, kus pidi esinema kirikuõpetaja. Enne ürituse algust võtsin riiulist ühe usualase piltidega raamatu. Kirikuõpetaja hakkas loenguga pihta. Ta esitas meile ühe küsimuse, et me selle üle mõtleksime. Vastuseks hakkasin pinginaaber Sandrile kirjeldama, mida ma pildil näen. Ka mujal tekkis jutusumin. Kirikuõpetaja karjus, et me lõpetaksime selle vaidlemise. Kõik jäid vait ja kirikuõpetaja pöördus ühe konkreetse noore poole, et see ütleks õige vastuse. Noor vastas, et kogu pildil on üks ja sama asi, kirikuõpetaja luges selle õigeks vastuseks. Mina hakkasin uuesti Sandrile rääkima, et ma ei ole nõus, kook küpseb eri külgedelt erineva temperatuuriga ja ei ole seetõttu ühtlane. Sander vaidles vastu, et tänapäeva praeahjudes on igal küljel üks ja sama temperatuur. Mina ütlesin, et aga koogi sisemuses kütteseadet ei ole. Mõtlesin, et hoolimata kütteseadme puudumisest koguneb võibolla keskele kõige suurem kuumus. Vaatasin, et teistel laudadel on ka see raamat, mille ma riiulist olin võtnud. Vaatasin, kas kõigil laudadel. Selgus, et ainult nendel, kes mulle lähemal istusid, kaugematel laudadel seda ei olnud.

*

Mängisin malet. Mul olid mustad. Vastane tuli tsentrietturiga edasi. Mõtlesin, et kui ta lööb oma etturiga minu etturi taha, kas siis ühel mängijatest ei lähe ettur kaotsi. Olin liputiival ratsuga ette käinud. Mõtlesin, kas ma ei saa sellega minna veel edasi, et panna lipule ja vankrile kahvel. Siis nägin, et kahvliväli on ju lipu kaitse all. Aga nüüd tegi vastane vea ja lõin ratsuga tema vankri g4. Vastane ei öelnud, et nii suure nupu löömine oleks reeglitevastane. Vastane tõusis püsti, läks lauast kõrvale ja pakkus viiki. Ma ei võtnud vastu. Enne viimast käiku oli küll viigiseis olnud, aga nüüd oli juba minu seis parem.

Laager 1990

1. Olen käinud laagris Plaani külas Mäe-Kääraku talus aastatel 1990 ja 1994, täna kirjutan neist esimesest korrast.

2. Varem olen avaldanud juba mälestustesissekande "Jalgapall laagris" ja hulga unenäokirjeldusi laagri sarnastest kohtadest.

3. Esimest korda laagrisse minnes olin alles samal kevadel maletrenni läinud.

4. Hakkasin laagri bussi peale minema õigest varasemal päeval, sest ajasin kuupäevad sassi.

5. Laagris elati ehitistes, mida nimetati vahepeal telkideks, aga vahepeal väideti, et õige sõna on kämping.

6. Laagris olid võrkpallurid ja maletajad, maletajaid oli kahes telgis.

7. Meie telgis olime laagri alguses mina, Jürgen, Taago, Tuuli ja alles õhtul saabunud Anto.

8. Tuuli oli poiste telgis sellepärast, et rohkem maletrenni tüdrukuid laagrisse ei tulnud ja ta oli Taago õde.

9. Teises maletajate telgis olid Mihkel, Karli ning vennad Toomas, Lauri ja Timo, kellest viimane ei ole minu teada maletrennis käinud.

10. Hulk inimesi lahkusid laagrist enne laagri lõppu ja lõpus olin telgis kahekesi võrkpallur Sirkliga.

11. Mängisime laagris palju kaardimänge, vahepeal saime mängida ühte elektronmängu, millesarnase ma hiljem ka endale Soomest hankisin.

12. Tuuli rääkis lugusid ufodest, superautost ja Nostradamuse ennustustest.

13. Mängisime laagri esivõistlusi males, kus sain järguta mängijana võidu kolmanda järgu mängija Karli ja viigi neljanda järgu mängija Lauri vastu.

14. Laagri meistrivõistlused males jäid pooleli, hiljem proovisime alustada veel telgi esivõistlusi, aga need jäid veel rutem pooleli.

15. Laagri esivõistlused jalgpallis mängiti lõpuni.

16. Spordisaalis mängiti lauatennist ja üks päev mängisin Tuuliga sulgpalli, mitte palli mahalöömise, vaid võimalikult kaua õhus püsimise peale, see õnnestus varasemast paremini.

17. See oli vist esimesel laagrikorral, kui õppisin karkudega kõndima.

18. Tehti teatevõistlust kahe võistkonnaga.

19. Laagrist kaugemal käidi ujumiskohas ja poes.

20. Laagrisse minnes kartsin, et võibolla mulle sealne toit ei maitse, aga toit oli väga hea.

21. Vahepeal pidime olema köögitoimkonnas, osad koorisid vist kartuleid ja mina pesin koos Tuuliga nõusid.

22. Pärast Taago väitis, et meil jäid pooled nõud pesemata, aga mina rohkem musti nõusid ei näinud.

23. Mäletan, et poest ostsin präänikuid ja pepsikoolat.

24. Treener andis meile avanguraamatut, kust hakkasin endale kaheratsu avangu teooriat ümber kirjutama.

25. Taago vaatas kuningagambiidi teooriat ja soovitas, et ma ei kirjutaks ümber variante, mida ma ei ole ise laua peal läbi tõstnud.

26. Lahendasime maleülesandeid ja Jürgen üldistas, et lahendus on nagunii mõni sissekahimine.

27. Ühel ööl tulid meie telki külamehed, kes otsisid kokkasid.

28. Öösel tegutsesid hambapastaga määrijad, seda nimetati pasteerimiseks.

29. Laagris tegutses balletitantsija elukutsega ujumisinstruktor Poom, keda süüdistati, et ta jalgpallikohtunikuna tegi oma poja võistkonna kasuks ebaõiglasi otsuseid.

30. Laagri isetegevuskonkursil esitasime Anto ja Taagoga kolmekesi näidendi sellest, kuidas Poom sohki teeb.

31. Saime kolmanda koha, suhteliselt kõrget kohta seletasime sellega, et meil oli etteaste enda välja mõeldud.

32. Laagris toimus saunaõhtu, aga kõik ei olnud nõus saunas käima.

33. Laager toimus juunikuus ja lõpu poole tehti jaanituld.

34. Mul oli lugemiseks kaasa võetud sarjas "Põnevik" ilmunud raamat "Mõrvar".

35. Umbes kolmel inimesel oli kaasas maleraamat 4 korda 25.

36. Laagri vahel käisid ringi naabertalu lambad ja määrisid muru.

37. Ringi käis ka üks suur koer, kes tundus ohtlik.

38. Oli ette nähtud igal õhtul hambaid pesta, aga Anto ütles, et ta peab oma hambaid lõhkuma.

39. Laagris nägin ühte venna klassivenda ja ühte paralleelklassi poissi.

40. Ilmad olid vist suhteliselt vihmased.

/TÄIENDUS: Vahepeal oli meie telgis ka Silver, kes saabus hiljem ja lahkus varem./

Hetkeks uus rekord

Täna mängisin Vint.ee-s välku 1:1. Esimeses mängus jõudsin võidetud etturilõppmängu ja pärast seda tõusis minu eelmine nädal saadud rekordreiting veelgi, jõudes kõrgusele 1967. Kuid järgmise mängu võitis vastane, kombineerides survet f-liinil ja 7. real. Minu reiting langes kõrgusele 1937.

Haapasalu

1. Olen Haapsalus suvitamisest varem kirjutanud seoses malemänguga ja luuletusena, samuti listis.

2. Olen jõudnud järeldusele, et Haapsalus suvitasime aastal 1985, aga minu ema on arvanud ühe seose järgi, et see oli varem.

3. Haapsalusse sõitsime mina, isa, Pille ja üks "Edasi" ajakirjanik.

4. Elasime internaatkooli ühes toas, muudes tubades oli muid suvitajaid.

5. Käisime mere ääres kalu vaatamas.

6. Rääkisime Pillega, et võiks ise ka kalu püüda ja kätte saamise korral merre tagasi lasta.

7. Käisime merel laenutatud paadiga sõitmas.

8. Isa ütles, et kuigi Noarootsi on piiritsoon, võib ta sinna minna, sest oli samal aastal seoses Ruhnus käimisega saanud pikaajalise piiritsoonis viibimise loa.

9. Mina olin kindel, et sõitsimegi Noarootsi välja, aga Pille väitis hiljem, et see oli üks lähem saar.

10. Paadisõidu ajal käisime ka ujumas ja mulle öeldi, et ma olen mereveest purjus.

11. Käisime rannas ka ilma paadisõiduta, vist Paralepa rannas.

12. Haapsallu jõudmise päeval näitas "Edasi" ajakirjanik skeemil, et Haapsalus on veekogud Suur viik ja Väike viik.

13. Käisime piimasaalis ja muudes söögiasutustes söömas.

14. Haapsalus sain esimest korda elus viinerit, Tartus olid tol ajal müügil ainult sardellid.

15. Kõndisime mööda Haapsalu väikeste majadega tänavaid ja ühel päeval nägime igal pool ühte ja sama võõrast inimest.

16. Käisime Haapsalu lossivaremetes ja räägiti, kuidas seal Valge daam seina peale ilmub.

17. Käisime kuulamas kontserti, kus mängiti klaverit ja viiulit.

18. Pillele meeldis rohkem klaver ja mulle viiul.

19. Käisime raamatupoes, kust minu pealekäimisel osteti raamat "Kes levitab anekdoote".

20. Isa ja "Edasi" ajakirjanik mängisid omavahel malet.

21. Vahepeal mängisime neljakesi, kordamööda tegid käike laps ja täiskasvanu.

22. Ühte minu käiku kiideti, aga järgmisel käigul tegin suure vea.

23. Mängisin edasi Pille vastu, mäng jäi pooleli, aga täiskasvanute hinnangul oli Pille seis parem.

24. Kui ma "Edasi" ajakirjanikule midagi õpetasin, ütles ta, et Nõukogude ühiskonnas kõik kõiki õpetavad, aga keegi enam õppust ei võta.

25. Ärasõidu hommikul oli mul magades külm ja nägin unes tulekahju.

26. Sõidu ajal rääkis "Edasi" ajakirjanik oma ajalehe rubriigist "Siit- ja sealtpoolt Emajõge", et see pealkiri on kahemõtteline.

27. Kui ma õigesti mäletan, siis Haapsallu sõitsime Paide kaudu bussiga ja tagasi Tallinna kaudu rongiga.

28. Haapsalust olime teinud ühel päeval väljasõidu näidissovhoosi, kus räägiti, et kui kartuleid hõredamalt maha panna, siis saab suurema saagi.

29. Käisime Rohukülas, kus tõusid õhku sõjalennukid nagu Tartus.

30. Olen viibinud Haapsalus ka aastal 2005 seoses Hiiumaal käimisega.

Piisav ettur

inimene - arvuti

1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rc6 4. 0-0 Od7 5. c3 Rf6 6. Le2 Re5 7. Re5 de 8. Vd1 e6 9. d4 cd 10. cd ed 11. Vd4 Lb6 12. Od7+ Rd7 13. Oe3 Oc5 14. Vd3 Oe3 15. Ve3 Rc5 16. Rc3 Vd8 17. Vd1 Vd1+ 18. Rd1 Ke7 19. Vc3 Vd8 20. Vc1 Lb4 21. Rc3 Vd4 22. a3 Lb3 23. Vd1 Vd1+ 24. Rd1 Re4 25. f3 Rd6 26. Re3 f5 27. Ld2 f4 28. Rd1 Rc4 29. Ld4 Lb6 30. Lb6 Rb6 31. Kf2 g5 32. g3 h5 33. gf gf 34. Kg2 Rc4 35. Kf2 a5 36. Ke2 a4 37. Kd3 b5 38. Kd4 Kd6 39. Rc3 Kc6 40. Ra4 e5+ 41. Kd3 e4+ 42. Ke4 ba 43. Kf4 h4 44. Kg5 h3 45. f4 Kd5 46. f5 Rb2 47. f6 Ke6 48. Kg6 Rc4 49. Kg5 Ra3 50. Kg4 Rb1 51. Kh3 Kf6 52. Kg2 a3 0:1. Valgel jäi 1 tunnist mõtlemisajast alles 18 minutit 56 sekundit, mustal 59 minutit 8 sekundit.

Ilmamuutus

Täna oli selle talve neljas suusatamine. Minemisele mõeldes jõudsin järeldusele, et kumbki praegu kasutusel olev pika varrukaga särk ei ole suusatamiseks kõige sobivam - ühel ei ole suusaklambrite jaoks taskut, teine on väljas käimiseks liiga lühike. Võtsin kapist kolmanda ja panin ühe ennetähtaegselt pessu. Varem on olnud erinevaid ennustusi, kas lumi peab jõuludeni vastu või mitte. Uuem ilmaennustus lubab libedust. Mind kodus hoiatati, nagu olekski juba libe, aga sellel tänaval, mida mööda mina kõndisin, siiski ei olnud. Suusatades mõlemal ringil ühel suunal tuul kõrvus vilistas, aga sõidukiirust see ei tundunud mõjutavat. Ma ei saanud täpselt tuule suunast aru, oletasin, et see on külgtuul. Ainult et siis ta oleks võinud mõlemal peasuunal võrdselt vilistada. Nägin ühte inimest kanali jääl serva pool kõndimas.

Tähelepanekud malelaua kohta

Oli algamas inglise keele tund klassis 119. Tõusin veel laua tagant, et wc-s käia. Kell võis juba tunnis olla, aga sellesse ruumi kell ei kostnud. Lugesin, et ühe wc uksel oli silt, et see on nii meestele kui ka naistele. Sees olid meeste ja naiste kabiinid eraldi. Aga selgus, et meeste kabiine saab kasutada ainult püsti seistes ja lahtise uksega, seetõttu läksin otsima muult korruselt paremat wc-d. Läksin kooli sööklasse. Vahepeal olid vist olnud aastad, kui ma kasutasin sööklat vähe, sest ei teadnud, kas mul on söömise õigus. Aga nüüd sain talongi, mis kinnitas, et mul söömisõigus on. Õpetaja ütles, et talongi eest tuleb tasuda ainult papitüki maksumus.

*

Hakkasin ühe poisiga malet mängima, kellele tuli alles käike õpetada. Näitasin ruuthaaval, kuidas nupp mööda diagonaali käib, lisades, et tegelikult tõstetakse see kohe diagonaali ühest otspunktist teise. Märkasin, et väli h8 ei ole must, kuigi peaks olema. Siis märkasin, et see ei olegi h8, vaid selles nurgas on kaks lisaliini. Siis nägin, et mõnes kohas on kaks sama värvi ruutu kõrvuti. Olin selle lauaga ka varem mänginud, aga ei olnud märganud, et see ei ole reeglitele vastav.

Õpetaja luuletused

Rena Tõnnov-Lakeman. „Tunnistussalmid 1.-6. klassile. Õpetajatele inspiratsiooniks ja kasutamiseks“. Illustratsioonid: Weralda Sofia Lakeman. Tartu 2021. 70 lehekülge.

See raamat meenutab osalt Krõlovi valme. Waldorf-kooli õpetaja on kirjutanud oma õpilaste kohta luuletusi. Sarnaselt Krõlovile ei nimeta ta neid isikunimedega, vaid võrdleb lindude, puude ja täiskasvanute tööde tegijatega. Aga Krõlovil on mõni tegelane läbinisti negatiivne, selle raamatu autor seevastu püiab leida igaühest mõne hea külje. Õpilased on talle nagu lihvimata teemandid. Tulin teemandi ja briljandi võrdluse peale kõigepealt oma peaga, kolm lehekülge enne lõppu esineb see ka autoril endal.

Kas aga laps on lihvimata teemant ja täiskasvanu briljant? Mõni oskus võib ka elu jooksul ununeda. Ott Arderil on umbes read: „Kes mängida enam ei oska, / seda kellelgi vaja ei ole.“ Kui pidada õppimist mängimisest tähtsamaks, siis võib ka koolis õpitu pärast kooli lõpetamist ununeda. Ühel erialal võib edasiminek toimuda, aga elukutse valikul võib teistes õppeainetes toimuda tagasiminek.

Õpilastele luuletuse pikkuse tagasiside andmine on võibolla hea, mind häiris koolis vahel, et hinne polnud maksimaalne, aga ei öeldud, mille eest seda on alandatud. Samas ei pruugi lugeja ka luuletuses või raamatuarvustuses antud iseloomustusega nõus olla. Minu kohta on kirjutatud täiskasvanueas nii luuletusi kui ka raamatuarvustusi ja ma pole neis toodud arvamustega alati nõus olnud. Ühel klassikokkutulekul öeldi ka mulle endale: „Ära laulu sisse pane, laulu seest ei saa enam välja.“

Enesehinnang võib olla teise hindaja antust nii madalam kui ka kõrgem. Kui õpilane ei ole õpetaja kirjutatud luuletusega nõus, võib ta kirjutada ise luuletuse nii enda kui ka õpetaja kohta. Võibolla on ettevaatlikum seda mitte õpetajale lugeda anda.

Raamatus on autori tütre illustratsioonid. Mulle meeldisid leheküljesuurused illustratsioonid väiksematest rohkem. Trükivigadena esines kohati mõttekriipsu ja poolituskriipsu segiajamist.

Allakäigu ajastu

Läksin kooli juurde. Sealt pidi väljuma buss, pidime täna klassiga reisile minema. Mõtlesin, et ma ei sõida kaasa, sest kuigi olen väljasõidu aega kuulnud, on sellest ainult üks kord juttu tehtud.

*

Aeg oli edasi läinud, nüüd elasime allakäigu ajastul. Tööd küll tehti, aga seda ei osatud nii hästi kui varem. Üks mees ei kirjutanud oma märkmepaberitele pikka juttu, vaid tema märkmepaberid olid kitsad ribad, kuhu pikka juttu ei mahtunudki. Ta oli kirjutanud: "Mõtlemine - see on luule." Ise oli ta selle primitiivse lause üle uhke. Mina ütlesin, et kogu mõtlemine ei ole luule. Mees ei uskunud. Hakkasin kodu poole minema. Pidin mööduma poistest, kellel võis tekkida huvi minu kotis sorida.

*

Ühe mehe nägu tundus pooleldi tuttav. Ema ütles, et see ongi meie Ujula tänava naaber. Praegu ta oli koolis üks kahest üksteisele sarnasest meesõpetajast. Ujula tänaval ta oli mulle süia andnud. Mul ei olnud sellest ajast mälestusi, aga kui ma näo ära tundsin, siis selgus, et uduseid mälestusi siiski oli. Kui ma seda sellele mehele endale rääkisin, siis ta ütles, et tema ei ole meie naaber, vaid naabri poeg. Aga isal ja pojal võis ka näos ühiseid jooni olla, mille ma võisin ära tunda.

Liikumismõtted

Täna käisin sel talvel kolmandat korda suusatamas. Eelmistel päevadel oleks võibolla liigagi külm olnud, täna oli natuke soojemaks läinud. Varem suuremate külmakraadidega kõndimas käies meenutasin muuhulgas Bloki talveteemalist luuletust, samuti enda omi. Täna enne väljumist küsisin, kas nüüd on jää piisavalt paks. Arvati, et on, sest kanal pole voolav vesi. Suuskadega trepist alla minnes kukkusin istuli, aga haiget ei saanud. Kukkumine oli siiski hirmutav, sest tean, et mõnele on see halvemini lõppenud. Suusatades mõtlesin, et kõndides ma mõtlen uuemal ajal süstemaatiliselt, aga suusatades jääb aega ainult uitmõtete jaoks. Esimeselt ringilt teisele minnes sõitsin pööret tehes korraks kogemata kanali jääle välja, aga midagi ei juhtunud. Edasi sõites märkasin siiski silti, kus oli kirjas, et jääle minek on ohtlik. Koju tagasi jõudes ütlesin, et täna oli paras suusailm - külm ei olnud ja liiga higiseks ei läinud. Meenutasin, et üks tuttav tahabki higiseks minna, aga lisasin, et külma tõttu vähem higistamise korral peaks ju pingutus sama suur olema.

Loengukaaslane

Toimus sõda ja sõjavägi läks minu toas seina sisse, et võidelda. Mina ja veel kaks inimest sõjakäigule ei läinud. Mina ei läinud sellepärast, et ma tundsin ennast lapsena, kuigi ma seda aastate poolest ei olnud. Venemaa püüdis Ukrainat rakettidega rünnata, aga Ukraina tulistas kõik raketid alla. Küsiti, miks nüüd rakette tulistama hakati, kui sõda juba varem käis.

*

Käisin Bristoliga koos Piirimäe loengutes. Bristol ütles, et ta hakkab inglise keelt õppima. Soovitasin, et sõnade hääldust saab vaadata sõnaraamatust. Bristol ütles, et hääldust ta oskab. See tähendas, et ta arvas teadvat selle keele häälduse üldreegleid, mina polnud neist aru saanud, vaid vaatasin iga sõna eraldi.

Ansambel Kontor

Ükskord rääkisin midagi kojamehe laulust. Kuulaja ütles, et ta ei tea sellist laulu. Hiljem mõtlesin, et võibolla ta ei teadnud sellepärast, et ma ütlesin valesti, see ei olnud kojamehe, vaid kojanaise laul. Seal on laulja küll mees, aga ta teeb naise häält järgi. Hiljuti rääkisin samast laulust uuesti ja nüüd nimetasin seda õigemini, nüüdne kuulaja teadis küll seda laulu, kuigi kumbki ei teadnud esitajat. Vestluskaaslane pakkus kahte laulja nime, mis tundusid mulle mõlemad valed. Juutuubist mitte oletatavat laulu pealkirja, vaid ühte selle rida sisestades saime teada, et esitaja on ansambel Kontor. Vaatasime ka vikipeediast selle ansambli liikmete nimesid, vestluskaaslase oletatud nimesid seal ei olnud. Täna otsisin, mis laule ansamblil Kontor veel on. Otsingus teisel kohal olev laul oli ka tuttav, seetõttu kuulasin kolmandat, mis tuttav ei olnud. See asus aadressil https://www.youtube.com/watch?v=Bpm3oEsd6Vg . Kõik kolm laulu on head. Viimati kuulatu räägib koduigatsusest ja seostub mulle seetõttu minu eilse luulerubriigi sissekandega.

Loodusluuletused

Weralda Sofia Lakeman. „Üks rada viis metsa“. 2021. 88 lehekülge.

Luulekogu alguses on sisukord. Sisukorda lugedes panin tähele, et palju esineb sõna ’mets’. Meenus kuuenda klassi kirjandustund, kus õpetaja just sõna ’mets’ näitel rääkis, et kirjandis palju ühte sõna kasutada ei ole hea, parem on kasutada võimalikult palju sünonüüme. Aga ka kirjandusklassik Kiplingi järgi tehtud multifilmis oli vist väljend „metsiku metsa metsik metsloom“. Mõnes keeles pidavat kordused olema lubatavamad kui teises. Kuigi Kipling kirjutas inglise keeles ja seal on minu teada ’mets’ ja ’metsik’ erineva tüvega. Aga mäletan, et tal esines ka ingliskeelses luuletuses umbes tsitaat „It didn’t pass, it didn’t pass, it didn’t pass from me“. Tegelikult peaks olema palju raamatuid, mille sisukorras sõna ’peatükk’ kordub, sisukord ei ole tavaliselt veel luuletus. Kuigi Varblane moodustas ka oma järjestikuste luulekogude pealkirjadest luuletuse.

Raamatu pealkirja järgi arvasin algul, et kõik luuletused on metsast, aga edasi lugedes nägin, et osad on ka linnapuudest. Autor toob metsa puhul välja rohkem häid asju, mitte sääski, puuke ja rästikuid. Mürgitaimi on siiski mainitud. Aga vahepeal autor lausa tahab metsa eksida. Mõtlesin, kas siin räägitakse ikka ära eksimisest või sattumisest.

Mõnes luuletuses autor oletab ja mõnes on kindel, et tema kodu on metsad. Mul olid vist ka luuleread „kus puudes puhub tuul, / mu kodukoht on seal“. Aga mul oli see konkreetse koha kohta, nüüd loetud raamatu autor luuletab erinevatest metsadest, nii Eesti kui ka välismaa omadest. Seetõttu tuli meelde ka laulurida „Mu aadress on NSV Liit“, kus mõeldakse kogu NSV Liitu. Siis olid piirid veel suhteliselt kinni, lõpuaastatel oleks saanud juba laulda „Mu aadress on vist NSV Liit“.

Masaryk ja tõde

Pavel Golasowski. Tšehhikeelne diplomitöö „T. G. Masaryki spin doctoring ja sõjakommunikatsioon aastatel 1914–1918“ aadressil https://is.muni.cz/th/bsx75/Pavel_Golasowski_diplomova_prace.pdf . Masaryki Ülikooli politoloogia kateeder, Brno 2021. 116 lehte. Loetud tõlkeprogrammiga.

Töö autor tänab töö alguses oma ema ja tüdruksõpra ning kõiki, kellega ta õpingute ajal kokku puutus. Kui mina ülikooli lõputööd kaitsesin, esineti ka tänuavaldustega, aga need esitati suuliselt ja kaitsmise lõpus.

Ma ei kiida seda heaks, et tšehhikeelse töö pealkirjas esineb ingliskeelne väljend. Vabanduseks võib küll tuua selle, et uurimisobjekt Masaryk ise kasutas samuti ühes keeles tekstis teiste keelte sõnu. Töös seletatakse, et spin doctoring on negatiivse konnotasiooniga sõna, mis tähendab manipuleerimist mingite eesmärkide saavutamiseks. Siia alla kuuluvat liialdamine ja faktide kontekstist välja rebimine. Kasutatud kirjanduse nimekirjast on näha, et ingliskeelsete teoste pealkirjas esineb ka juba lühem sama tähendusega sõna spin, siis saab eesti keeles kasutada sõna spinnimine. Lugedes küll mõtlesin, kas seda sõna on üldse vaja, võibolla saaks öelda ka tüssamine, tõe moonutamine või antud juhul sõjakavalused.

Töös antakse ülevaade ka Masaryki varasemast elust. Põhiliselt tuuakse välja kahte juhtumit, kus Masaryk läks avaliku arvamusega vastuollu, et kaitsta tõde. Ühel juhul ta tõestas, et tšehhe paremas valguses näitavad ajaloolised dokumendid on võltsingud, teisel juhul näitas kohtu alla antud juudi süütust, mis toonud talle hiljem Esimese maailmasõja ajal juutide toetuse Tšehhoslovakkia iseseisvusvõitlusele. Iseseisvusvõitluse edu aidanud tagada ka see, et Masaryk oli varem omandanud palju võõrkeeli ja sai välismaale minnes rääkida inimestega nende enda emakeeles. Masaryki raamatust olen lugenud, et tema arvates kõik, mida ta oli varem teinud, aitas etteteadmatult selles võitluses edu saavutada.

Masaryk võis küll olla varasemas elus tõe kaitsja ning ka töö autori enda arvates ei olnud Masaryki põhiolemus petmine, aga sõja ajal ei pruugi ennast kahjustavate faktide väljatoomine kasulik olla. Meie algkooli klassijuhataja vähemalt õpetas, et sõjas on iga kavalus lubatud, kuigi tegelikult on osad teod ka sõjakuritegudeks kuulutatud. Minu magistritöö juhendaja raamatu kaanel oli tsitaat, et saadik on aus inimene, kes saadetakse välismaale oma riigi heaks valetama. Aga hiljuti lugesin Peeter Oleski nekroloogist, et talle polevat oluline olnud ainult eesmärk, vaid ka selleni jõudmise viis.

Osade töös toodud näidete puhul võib töö autori väidetes ka kahelda. Ta kirjutab, et Masaryk tõi välismaal välja, et tšehhid jooksevad Austria-Ungari poolelt vastaspoolele üle, kuid tegelikult olevat ülejooksjad olnud vähemus. Ma arvan, et kui oli ülejooksjaid, siis veel rohkem oli neile kaasa elajaid. Mõni võis mõelda, et ta ise seda ei tee, muidu ta võib tagant või eest kuuli saada. Mõni võis mõelda, et tahaks üle joosta, aga tahaks ka veel oma perekonda näha, kui Austria-Ungari peaks sõja võitma, ei pruugi koju tagasi pöördumine enam võimalik olla.

Vaevalt et Masaryk ka teadis kindlaid arve, kui palju on tšehhe mobiliseeritud ja üle jooksnud. Kui mina keskkoolis õppisin, oli õpikus mobiliseeritud eestlaste ümmargune arv välja pakutud, aga hiljem hakati alles uurima, mis on õige arv ja saadi veidi teistsugune tulemus. Praegu võidakse konkreetset küüditatute arvu nimetada, aga minu vanaisal oli alles Rein Taageperaga selle arvu üle vaidlus, mitte et kumbki oleks tahtnud võltsida. Seega ka Masaryk võis sihiliku tõe moonutamise asemel vahel teha lihtsalt oletusi või uskuda informatsiooni, mille ta oli kellegi teise käest saanud.

Sõjakavaluste hulka loetakse töös ka tšehhide ja slovakkide kuulutamine samaks rahvuseks, kuna ainult tšehhide riigi eraldi loomisele olevat olnud raskem toetust saada. Praegu on Tšehhi ja Slovakkia eraldi riigid ja siis võib tunduda loogiline mõelda, et need on alati eri rahvad olnud. Aga algul ei olnud slovakid ühisriigi vastu. Ja ka eestlaste vahel olid varem suuremad murdeerinevused, ometi tunti juba kokkukuuluvust.

Töö järgi on Masaryk moonutanud tõde ka Jan Husi kohta, ta teinud hussiitlusest tšehhi asja, kuid olnud ka muust rahvusest hussiite. Aga kui vähemalt Hus ise oli tšehh, siis ei saa hussiitlust tšehhi küsimusest ka täielikult lahutada.

Kohtus oodatakse advokaadilt kaitsmist ja prokurörilt süüdistamist, kumbki ei pea vastupidiseid fakte välja tooma. Ka lõputööd kaitsev üliõpilane ei tohi teemast mööda kirjutada. Uurimisülesande saaks püstitada ka nii, et mitte loetleda kõiki Masaryki valesid, vaid uurida, mitu protsenti tal oli tõepäraseid ja mitu protsenti valeväiteid.

Tuttavad nimed ja paigad

Küsisin mitmelt inimeselt nende nime. Selgus, et nad olid kõik Kaunase puiestee inimesed, kuigi näo järgi ma neid ära ei tundnud. Kui rääkisin, et siin on kõik Kaunase puiestee inimesed, siis ei usutud. Ütlesin, et on muidugi võimalik, et keegi oma andmete kohta valetab. Meil oli kooliõpikus selline jutt, seetõttu võidakse seda järgi teha. Läksime meie vanasse Kaunase puiestee trepikotta. Ütlesin, et kui ma siin olen, siis mulle tuleb meelde, et vanasti oli siin peale korteriuste ka ühe söögiasutuse uks. Asutusse oli pääsenud uksest viltu edasi minnes. Läksin bussipeatuse suunas. Seal olid ikka veel stendid kompartei juhtide piltidega. Mulle tuli meelde, et siin oli tulnud väga ettevaatlikult tasakaalu hoida, sest parteijuhtide piltide peale ei tohtinud astuda. Meenutasin, et siin oli ükskord tulekahju. Üks poiss vastas, et pool hoonet põles maha. Ütlesin, et mitte nii palju. Siis mõtlesin, et võibolla oli poisil siiski õigus, kui katuse sees oli auk.

*

"Sirbis" oli mõnikümmend lehekülge ühel ja samal teemal. Vanaema ütles, mitut nalja see tähendab. Jürgen küsis, kas siis igal leheküljel on üks nali. Vanaema ütles, et nii tuleb välja. Ta lisas, et tal pole praegu aega neid lugeda. Olin ühe mehe pool. Mõtlesin, et võibolla poleks pidanud siia tulema, kui ta suitsetab. Suitsetamise tõttu hakkas üks paberkott tossama. Püüdsime sellele lõppu teha, aga see ei õnnestunud. Ütlesin, et võibolla tuleks vett peale lasta. Mees arvas, et nii hull asi ei ole. Rääkisin, millist jutuajamist ma "Sirbi" numbri kohta olin kuulnud.

Keskmisest sõltumatu hinne

Meile tulid üle tüki aja külla Piret ja Oudekki. Võtsin välja vana kamba vihiku. Oudekki ütles, et tahab endale osta kõige kõrgema kvaliteediga prillid, neid saab Moskvast. Mulle meenus, et tema isal olid samuti Moskvast ostetud prillid. Oudekki ütles, et tema isa iseloomustab töö, töö, töö ja töö.

*

Istusime klassis 307. Antti näitas, millises asendis Reet istub. Klassis käis õpetaja Laats ja midagi kirjutati tahvlile. Lugesin tahvlilt, et mulle pannakse veerandihindeks üks, sest mul ei ole hindeid. Ütlesin, et mina pole süüdi, kui mulle pole hindeid pandud. Laats andis just tagasi kaustiku, millesse ta oli mulle hindeid pannud. Ütlesin, et veerandihindeks ei saa ühte panna, kui kõige madalam välja pandud hinne on kaks ning kaustikusse on just kirjutatud ka hinded neli ja viis. Võibolla pannakse üks sellepärast, et mul ei ole kirjandihindeid, aga mul on kirjandid valmis kirjutatud, kuigi ma pole neid üle andnud, mulle tegelikult meeldib kirjandeid kirjutada. Mõtlesin, et vahel võib juhtuda, et teen kirjandis nii palju keelevigu, et hindeks tuleb ikkagi kaks. Tahvlile oli kirjutatud väljendi 'Haanja miis' kohanimi kujul 'Chani', see oli punkstiil. Tegelikult ei olnudki kirjutaja õpetaja, vaid üks õpilane oli kirjutanud ümber õpetaja antud teksti. Ma ei olnud kõike tahvlile kirjutatut veel läbi lugenud, aga see oli juba ära kustutatud. Küsisin Erikult vihikut, kust ümber kirjutada, mida ta oli tahvlilt maha kirjutanud. Erik andis mulle markeri. Kui olin kirjutamise lõpetanud, tagastasin markeri Kristerile. Ütlesin, et pidin tagastama ju Erikule. Krister vastas, et ei, Erik oli selle tema käest saanud. Krister ütles, et need, kellele ta markerit laenab, käivad sellega halvasti ümber.

Rekordreiting

Täna võitsin Vint.ee-s paarsada punkti kõrgema reitinguga vastast välkmales 2:0. Esimeses mängus kukkus vastasel aeg, teises mängus panin keskmängus vankritega 7. realt mati. Sain uueks reitinguks 1954, mis ei ole mitte ainult minu Vint.ee rekord, vaid numbriliselt üldse parim malereiting, mis mul on olnud, kui turniiri esitusreitingut mitte arvestada. Vaatasin, et olen hetkel Vint.ee malereitingute edetabelis 87. kohal 793 mängija hulgas ehk 10,97 protsendi parimate hulgas.

Majapidamistööd ja talisport

Täna käisin teist korda sel talvel suusatamas. Plaanis oli esimese korra avasõidu järel sõita kaks korda pikemalt, aga vahepeal kaalusin sellest mõttest loobumist, sest enne suusatamist pidin juba tegema kolme füüsilist tööd järjest. Rada oli siiski nii hea, et viisin ellu esialgse plaani. Sõitmist lõpetades tundus, et oleks ka veel rohkem sõita jõudnud, kuigi tuppa jõudes hakkasin selles rohkem kahtlema. Täna oli rada parem kui eelmine kord. Eelmine kord jäi see natuke hangede vahele, täna oli maa tasasem. Enne vaipu kloppides läks tavalisse saapasse lund sisse, aga suusasaabastega ei pidanud seda kordama.

10 meetri jooks

Tegime kümne meetri jooksu ja õpetaja mõõtis aega. Esimesel katsel sain halva aja, seetõttu jooksin uuesti. Ka teise katse aeg oli halb. Seetõttu tahtsin teha veel kolmanda katse, aga sellega pidi ootama, sest koerad tulid ette ja nii oleks võinud juhtuda, et pean enne finišit seisma jääma. Mõtlesin, et päris sportlased jooksevad sadat meetrit, aga meie nii palju ei jõua, meie piirdume kümne meetriga. Liivakastis oli liiv kuiv. Kaevasin sügavamalt välja märga liiva ja mätsisin selle kuivast liivast lossi pealmiseks kihiks. Kohati jäid siiski nähtavaks kuiva liiva laigud. Kaevasin liivakasti põhjani välja, nagu olin teinud ükskord ka lapsena. Siis oli kivirant olnud ainult liivakasti põhja servas, aga tundus, et praegusel liivakastipõhjal on kogu põhja ulatuses kivitriibud, mille vahele jäid küll praod.

*

Läksin õppetooli moodi ruumi uksele. Ostsin üle ukse paberikaupa. Üks ametnik ütles, et nendel köidetel on üksteise küljest lahti tulevad lehed. Mõtlesin, et siis loobuks nende ostmisest. Otsustasin, et ma siiski ei loobu, kui ma olen need juba võtnud. Võibolla mul õnnestub nii ettevaatlikult lehti keerata, et need üksteise küljest lahti ei murdu. Ja kui murduvadki, saan ma need panna pakendisse, nii et lehed ei kao laiali.

Tõnissoni elulugu 1

Krista Aru. „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem. 1. osa“. Rahvusarhiiv, Tartu 2019. 511 lehekülge.

Olen Tõnissoni kohta kirjutanud varem juba kaks raamatueessõna ning hiljem arvustanud veel kahte tema kohta kirjutatud raamatut ning kirjutanud temale pühendatud üritustest ja raadiosaatesarjast. Nüüd ei pea tingimata varem kirja pandut kordama.

Ka Aru oma raamatu eessõnas ütleb, et ka temal pole enam Tõnissoni kohta midagi väga uut lisada, ta keskendub pikemalt nendele teemadele, mida on varem vähem uuritud. Raamatust sain ma tõesti uut teada rohkem detailides kui põhiskeemis. Kuid saatesõna lugedes mõtlesin, et osadele lugejatele võivad need kaks köidet olla ainsad raamatud, mida nad Tõnissoni kohta loevad. Kui selles vana ei korrataks, siis võiks juhtuda, et uus raamat oleks vastupidi levinud teooriale vanadest vähem väärtuslik, sest uurimist on alustatud olulisematest teemadest. Esimese köite lugemise järel ütlen siiski, et Aru raamat on parem kui veidi aja eest soome keelest tõlgitud Tõnissoni elulugu, Aru tunneb rohkem allikaid ja tõlgitud raamatus esinenud vigu ei korda.

Oma praegusest uurimisteemast lähtudes teeks võrdlusi sellest raamatust Tõnissoni ja enne seda Masaryki kohta loetu vahel. Tõnissoni ja Masaryki on varemgi võrreldud. Mõlemad juhtisid oma rahva iseseisvusvõitlust ja mõlemad olid karsklased, nad on mõlemad kuulunud ühesuguse nimetähendusega parteidesse. Masaryki on nimetatud nii liberaaliks kui ka seostatud sotsialismiga. Tõnissoni kohta mäletan varasemast, et ta on kirjutanud brošüüri sotsiaaldemokraatia vastu, aga Aru järgi oli ka Tõnissoni erakonnal osalt sotsialismi elemente, Aru nimetab seda sotsiaalliberaalseks.

Tõnissoni ja Masaryki vahel oli ka erinevusi. Üks erinevus on, et Masaryk on kirjutanud eluajal palju pakse raamatuid, aga Tõnisson keskendus rohkem ajakirjanduslikele tekstidele. Masarykilt on muuhulgas ilmunud mälestusteraamatuid, Tõnisson öelnud Aru sõnul, et peab mälestuste kirjutamist igavaks ja ei kavatse seda teha. Olen küll Tõnissoni raamatusse tema mälestusi pannud, aga need olid lühikese formaadiga tähtpäevakirjutised.

Masarykil oli suurem keelteoskus kui Tõnissonil. Ühes tšehhikeelses üliõpilastöös öeldakse, et Masaryk sai Esimese maailmasõja ajal teha edukalt lobitööd Tšehhoslovakkia iseseisvuse kasuks sellepärast, et ta oskas nende maade keeli, mida ta külastas. Tõnisson on Venemaal töötanud, nii et vene ja saksa keele oskus võis tal olla hea, aga välismaale diplomaadiks läks ta vastumeelselt teiste pealekäimisel, kuna ei osanud inglise ega prantsuse keelt ning pidas seda ise enda puuduseks.

Masarykile oli enda sõnul nii suuline kui ka kirjalik esinemine vastumeelne, ta tegi seda vaid kohusetundest. Ta võis küll tõde veidi moonutada, tšehhikeelses üliõpilastöös näidatakse, et ta on sõjakavalusena sellist võtet kasutanud, ta võis ka rahvale meeldimiseks võimu nautimist varjata. Ühes muuseumitekstis öeldi, et algul teadlasena tegeles Masaryk müütide purustamisega ja hiljem poliitikuna nende loomisega. Kuigi Aru ütleb, et Tõnissonile oli mälestuste kirjutamine igav, arvab Aru teiselt poolt, et „Postimehe“ toimetuses ajakirjanikutööga kokku puutudes hakkas Tõnissonile vähemalt ajakirjanikutöö meeldima. Samuti olid tema suulised kõned väga pikad, siis ta ilmselt nautis ka suulisi esinemisi.

Aru arvates oli Tõnissonile siiski kõige tähtsam tema perekond, kuigi perekonnast on raamatus suhteliselt vähe juttu. Perekonna tähtsustamisele räägib vastu, et vahepeal kaalus Tõnisson täielikult tööle pühendumist ja vallaliseks jäämist. Aru järgi kirjutas Tõnisson hiljem, et iga mees, kes noorelt ei abiellu, on oma rahva vaenlane. Mina mäletan Tõnissoni enda artiklist kohta, kus ta ei pidanud abiellumist iga inimese, vaid iga terve inimese kohustuseks.

Masaryki puhul sai välja toodud, et tema tervislikud eluviisid või nende taotlemine ei piirdunud ainult alkoholi mittetarvitamisega. Tõnissoni kohta on Aru tekstis märgatav, et Tõnissoni eluviisid igakülgselt tervislikud ei olnud. Ta küll tegi ka võimlemisharjutusi, aga magas väga vähe. On kirjutatud, et üks andekus tunnus ongi väike unevajadus, mõni ilmselt siiski magab veel vähem kui ta vajab. Tõnisson sõi ebaregulaarsetel aegadel, mis on veel kindlam tervise rikkumise tunnus. Esimese Eesti aja lõpul ilmunud raamatus arvatakse, et Tõnisson on elanud kõrge vanuseni hea tervisega tänu karskusele, aga Aru järgi oli Tõnisson siiski sageli kehalistes haigustes, depressioonilaadsetest seisunditest on juba varem kirjutatud.

Masaryki nimetatakse nimepidi ka Aru raamatus, sest Tõnisson ja Masaryk olid omavahel kokku puutunud, aga sellel peatutakse siiski lühidalt.

Kustunud foto

Vaatasin oma fotoaparaati. Seal oli juurde tulnud fotode arv märgitud negatiivseks. Viimati tehtud fotot enam ei olnud. Ka võrguleheküljel oli näit negatiivne ja ka sealt oli postitus selle fotoga kustunud. Aga kolmandas kohas oli see foto veel alles ja otsustasin ta võrguleheküljele tagasi panna. Postitus oli kustutatud võibolla sellepärast, et selle pealkirjas oli mainitud ühte kuritegu ja allpool tuli ühe konkreetse inimese haruldane nimi, nii et otsingumootori kasutajale võis jääda mulje, et see inimene on selle kuriteo sooritanud, kuigi tekstis ma tegelikult teda ei süüdistanud. Probleem lahendamiseks oleksin nüüd pannud postitusele teistsuguse ja rahulikuma pealkirja. Istusin kõnniteel ja mõtlesin kirjutada kolmele pisikesele paberitükile postituse muudatused, et need postituse vahele pista. Aga pastakas hakkas hirmsasti plekke tegema. Nähtavasti liiga pisikeselt kirjutamise tõttu, pastakal oli vaja, et temast korraga rohkem pastat tähtedesse pääseks, muidu ta ajas selle tähtede kõrvale. Võtsin seetõttu natuke suurema paberitüki. Mööda läksid ühed tüdrukud ja üks neist luges valju häälega kaks sõna, mis ma olin kirjutanud. Pärast neid tuli Tõnu. Ütlesin talle, et kodulehekülg, mis mul lahti on, peaks olema kaaperdatud, ma ei pääse sinna ise muudatusi tegema. Tõnu vastas, et ma siis seda lehekülge ei avaks, muidu ma võin sealt viirusi saada. Ta käivitas arvutis viiruseskänneri, mis kontrolliks, ega mul seal mõnda viirust ei ole.

Talvelaul

Otsisin ungarikeelset suusatamislaulu, aga ei leidnud. Seejärel otsisin samas keeles talvelaulu ja leidsin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=w_U3EbSmEZ8 hea viisiga laulu. Videos näidati vahepeal lund, aga vahepeal ka lilli, paljast nahka ja küttepuid. Laul meeldis juba esimesel kuulamisel, praeguseks olen kuulanud kaks korda. Selline rõõmus viis sobiks võibolla ka kevadelaulule, kuigi võib mõelda ka, et pikad noodid on nagu suured lagedad lumeväljad ja tuisusahin.

Käikude järjekorra uuendus

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. c4 Rd7 5. cd Rgf6 6. Rc3 Rb6 7. Ob5+ Od7 8. Lb3 Ob5 9. Lb5+ Ld7 10. Ld7+ Kd7 11. Rf3 Rbd5 12. Og5 g6 13. Kd2 Og7 14. Vac1 Vhd8 15. Vhe1 Vac8 16. Re5+ Ke8 17. Rb5 a6 18. Vc8 Vc8 19. Rc3 Rb4 20. a3 Rc6 21. Kd3 e6 22. Rc4 Vd8 23. d5 h6 24. Of4 Rd5 25. Rd6+ Kf8 26. Rd5 e5 27. Oe3 Kg8 28. Oc5 Of8 29. Rf6+ Kg7 30. Re8+ Kg8 31. Kc4 b5+ 32. Kd5 Re7+ 33. Ke5 Rc6+ 34. Kd5 Re7+ 35. Ke4 f5+ 36. Kf3 Rc6 37. Ve6 Ra5 38. Ob6 1:0. Valgel jäi 1 tunnist mõtlemisajast alles üle 59 ja mustal umbes 24 minutit. Edasi tiksunud mõtlemisaega saab uuesti vaadata käike tagasi võttes.

Kolmas koroonatalv

Lumi on juba mitu päeva maas. Esialgu ma suusatama ei läinud, sest lund sadas. Üleeile õhtul vaatasin ajalehest, et eilseks lubati lumesadu ja tänaseks mitte, mõtlesin, et siis võiks esimese hooaja suusasõidu teha täna. Eile siiski lumesadu ei olnud, aga pidasin otsusest kinni. Käisin suusatamise asemel kõndimas ja nägin, et hanged on suhteliselt suured.

Täna käis vahepeal peast läbi mõte, et kui tugeva arvutiprogrammiga mängimine suurendab kasvuhooneefekti, siis ka suusatamine, sest hingan rohkem süsihappegaasi välja. Loomakarjade eest on vähemalt hoiatatud. Pärast mõtlesin, et võibolla tuleb suusatamine siiski kliimale kasuks, sest kui mul jalad nõrgemaks jääksid, siis hakkaksin rohkem bussi ja taksoga sõitma. Mõtlesin veel, et ma tegelen nende spordialadega, millel on puust abivahendid. Malelaud on puust ja ka suusad on puust. Tegelen veel lugemise ja kirjutamisega puust kirjutuslaua peal ja arvatavasti puust valmistatud paberi abil, kuigi on räägitud midagi ka kaltsupaberist.

Läksingi talve esimesele suusatamisele. Kanal oli suuremalt jaolt jääs, aga jäänud oli veel väikseid lombikujulisi lahtise vee laike. Panin kanali kõrval suusad alla. Olin näinud ühte rada, aga mõtlesin, et see on liiga okste all, hakkan uut tegema. Kui mõned sammud olin teinud, siis nägin, et seda pole vaja, vee piiril on üks rada juba olemas. Ringi teise poole tegin autotee pool ja oksad siiski silma ei läinud, kuigi just veepiiril oleksid läinud, kui ma ei oleks kummardanud. Suuski alt võttes vaatasin, et jää peal on kajakaparv ja teeb kaeblikuna tunduvat häält.

Annelinna lõpuosa

Kass püüdis mulle ühte riideeset maha müia. Ta soovis, et ma tooks vastu selle täie muid riideid. Vastasin, et ma ei osta seda, sest see on naiste riideese. Kassil oli ka muid soove, mille ma kõik tagasi lükkasin. Ta ütles, et nüüd mängime ühe vooru pikka malet. Mulle muidu pikk male meeldiski rohkem, aga pakkumine tuli ootamatult, ma olin tahtnud juba koju minema hakata. Otsustasin, et täna ma rohkem ei mängi.

*

Läksin Annelinna lõpuossa. Kaunase puiestee oli valmis saanud ja selle taha oli ehitatud kolm uut tänavat. Kass ütles, et kuigi ta on siin käinud, ajab ta vahel nende uute tänavate nimed segi, sest tema nooruses neid veel ei olnud. Mõtlesin, et tänavate arv ei ole ju suur. Kõndisin edasi. Annelinna tänavatele oli iseloomulik, et neil ei olnud ühte suunda, vaid haruteed hargnesid risti-rästi ja ei teadnud, milline neist on peaharu. Jõudsin Mõisavahe tänavale. Selle erinevus võrreldes Kaunase puiesteega oli, et ei olnud enam viiekorruselisi maju, kõik olid üheksakorruselised. Esimese maja küljes oli silt tänava nimega, aga mitte eesti, vaid inglise keeles.

Arvutiasjad

Vaatasin arvutist telesaadet. Saatel oli tähtsa näoga maskott. See oli valitud välja natuke enne koroona puhkemist, nüüd ei teadnud, kas ta peaks saates koroonat mainima. Otsisin välja vanade arvutiketaste karbi. Võtsin sealt ühe ketta. Ümmargune ketas oli kandilise kesta sees, aga ümmargune osa paistis välja rohkem kui ma varasemast mäletasin. Võtsin selle vahepeal üldse kestast välja. Kui tagasi panin, siis meenus, et keskmist osa on keelatud puudutada. Panin ketta arvutisse sisse, et proovida, kas arvuti veel seda ketast loeb. Võibolla oleks pidanud enne arvuti käivitama. Arvutil tekkiski tõrge, aga häiretest hoolimata ta mingil moel kettal olevaid fotosid näitas.

Viigikavalus

Mängisin maleturniiril Sveniga. Lootsin saada patiga viiki, aga siis vaatasin, et patti ei tulegi, sest väljad on ühe võrra kaugemal. Ma ei tahtnud valekäiku ka katsetada, sest selle eest oleks samuti kaotus anda võidud. Seetõttu panin kolm nuppu kahe ruudu piirile, et nad näiksid olevat teisel ruudul, aga et seda ei saaks väita. Mäng lõppeski viigiga. Sellega sain turniiril kolmanda koha ja tulin Svenist ette. Mõtlesin, kas rääkida oma kavalusest kellelegi. Otsustasin, et ma ei räägi sellest mitte kellelegi, muidu võidakse mängu tulemust tagantjärele muuta. Hiljem kuulsin, et Sven oli saanud siiski minust kõrgema teise koha, sest ta oli mänginud pärast ühe vooru veel. Sven ütles, et kui meie vahelises mängus poleks viiki tehtud, oleks üks pool ajaga kaotanud, sest mõlemal oli ainult üks sekund mõtlemisaega järel. Seega ta võibolla ikkagi sai aru, et patti ei olnud, aga mõtles lihtsalt, et mati panemine võtaks rohkem sekundeid.

Ratastool

Väljusin ülikooli peahoonest ja kõndisin rütmiliste liigutustega trepist alla. Vanemaks saades võis sammude rütmilisus ära kaduda. Tasase maa peal komberdasin erinevalt trepist juba praegu. Täna sõitsin kodu poole elektriratastoolis. Mõni võis arvata, et istun ratastoolis sellepärast, et olen invaliidistunud, aga see oli lihtsalt selline transpordivahend. Mõtlesin, et nii ei saa ma füüsilist koormust, ma peaks võibolla mootori välja lülitama ja kätega hoogu andma. Kui kodule lähenesin, sõitis ratastool minust ette. Üks mees võttis selle üle ja kadus silmapiirilt. Tahtsin ratastooli tema käest tagasi saada, aga võibolla ta oli röövel, kes ei kavatsenudki tagasi anda.

Neli partiid päevas

Täna mängisin malet kõigepealt ühe vennalapsega. Mängimiseks ei teinud ettepanekut mina ega vennalaps, vaid minu ema. Paar päeva varem õpetasin kahele muule vennalapsele käike ning nuppude ja väljade nimesid. Täna käisin hiljem mängimas ka Vint.ee-s. Seal jõudsin ühes välkpartiis võidetud etturilõppmängu ja teises ületas vastane mõtlemisaja. Reiting jõudis uuesti senisesse rekordsatta, täpsemalt oli see pärast mängude lõppu 1901.

Kaardi kordamine

Vaatasin Lõuna-Ameerika kaarti. Mõtlesin, et loen kohanimesid mitu korda, siis saan kaardi selgemaks. Vahepeal oli kaart olnud lugemiseks liiga kribu, aga nüüd lugesin suurendusklaasiga. Mõtlesin, et inimesed käivad mälumängusaadetes ja ei oska küsimustele vastata, aga nad võiks enne ettevalmistuseks kaarti vaadata, mälumängus on alati mõni kaardiküsimus. Lugesin kaardi pealt, kus on Ida-Hiina meri ja kus Lõuna-Hiina meri. Mõtlesin, et vanasti ma teadsin seda, aga nüüd on mälestus uduseks läinud. Siis mõtlesin, et ma oleks ka praegu võinud loogika järgi mõelda, et Lõuna-Hiina meri on lõuna pool.

Kadunud köited

Olin kirjandusmuuseumis. Mul oli eesmärk koostada Hermanni raamat. Aga kui tahtsin tema järgmist teost välja tellida, öeldi, et Hermanni teoseid selles muuseumis ei ole, sest ta oli muuseumi asutajate vastane. Arvasin, et muuseumitöötaja võib eksida. Ütlesin, et kaks või kolm teost mul juba õnnestus välja tellida. Märkmetest nägin, et neid oli kolm. Ja need polnud järjestikused aastakäigud, millisel juhul oleks võinud mõelda, et üks periood on säilinud ja teist mitte. Võibolla oli muuseumitöötaja just hiljuti Hermanni teosed hävitanud. Läbi katuse hakkas vihma sisse sadama. Mina arvasin, et paberid tuleks vihma käest päästa, aga muuseumitöötajad tegid ainult nalja ning naersid.