Uus koht

Eile käisin hambaarsti juures. See oli esimest korda uuel aadressil, mis jääb kodust kaugemale kui senine. Ma ei vahetanud arsti, vaid arstid kolisid. Panin esimest korda aja kinni arvuti teel ja läksin kohale seniste kordade jala kõndimise asemel bussiga. Enne bussi peale minekut kartsin koroonaohtu, aga bussis olid inimesed õnneks suhteliselt hõredalt. Võrreldes senise hambapolikliinikuga olid lisandunud registratuuri numbriautomaat ja elektrooniline tabloo. Varem oli üks registratuur-kassa, aga nüüd olid luugid nii esimesel kui ka neljandal korrusel. Varem õde juhatas õige arsti ukse juurde, nüüd olid ustel numbrid ja pidi ise õige numbriga ukse taha istuma, uksed paiknesid senisest hõredamalt. Üks patsient ei mäletanud uksenumbrit, vaid ainult arsti nime, aga nimesilte ustel ei olnud. Üks võõras arst tahtis seda patisenti aidata, aga ka kolleegi täpset kabinetti ei mäletanud, vaid käis otsimiseks erinevate kabinettide uksi avamas. Kui oma arsti kabinetti pääsesin, oli see suurem kui vanas kohas Raekoja platsil. Lamamistool liikus nagu varasemast aeglasemalt ja tooli kõrval ei olnud enam varasemat sülitamisvõimalust.