Fotodest ja hambapastast

Nägin unes, et peale seda, kui ma eile Oudekki lehekülge mainisin, oli ta seal sellepeale ümberkorraldusi teinud. Ta oli kustutanud ära kõik lingid ja pannud asemele inimeste tsitaate, kirjutades inimeste nimed välja ees- ja perekonnanimena. Minu nime taha oli ta pannud tsitaadi: "Kui ta teiste naistega ei suhtle, siis on talle ükskõik, kas see on naine või mees." Tegelikult olin mina öelnud ainult, et Arnold Rüütel on öelnud sellise lause, aga Oudekki arvas nähtavasti, et see peab mind iseloomustama. Tegelikult olid lingid alles, kui klikkida sõnale "lingid". Käisin vahepeal ära ja siis ronisin uuesti toolile, millelt sain vaadata arvutit, mis näitas Oudekki lehekülge. Juures oli hunnik fotosid. Printeriga ühendatud arvutid trükkisid selle lehekülje avamisel need fotod välja, teised arvutid näitasid neid akendena. Võtsin teiste vahelt välja fotod endast. Need olid kaks kõige paremat minust tehtud fotot, mida ma olin näinud. Ütlesin, et need ei ole küll minu tehtud, aga minu näpunäidete järgi tulevad kõige paremad fotod. Et minu ideede järgi midagi nii head välja tuli, see näitas, et ma võin koos Helinaga fotosid tegema hakata. Ühel pildil vaatasin lauahokit, teisel istusin potitaime all, mille pikad kollased lehed olid minu pea kohal nagu päikesekiired. Läksin näitasin seda fotot teises toas vanaemale ja vennale. Vend näitas, et see foto on pandud ka raamatusse - vähendatuna, nii et selle tulemusel on taime lehed kustunud ja sellest on järel vaid vaevumärgatav kollakas udu. Fotol istus minu kõrval tüdruk, kelle nägu oli nagu minu omagi hästi taimega kooskõlas. Vend küsis mult, kas see tüdruk on Helena. Vastasin, et hoopis Liisa.

Olin inglise keele tunnis 302 moodi klassis. Õpetaja näitas kriitpaberile trükitud rohkete värvifotodega õpikut ja ütles, et õpilased võivad ükskõik millise lehe (kuritahtlikult) välja tõmmata. Vastasin, et see ei ole kindel, sest õhema paberiga raamatute lehed võivad ka kogemata rebeneda ja hiljuti ostsime ühe raamatu, millele oli trükikojas üks poogen panemata jäetud, aga et koolis tavaliselt küll lehed rebitakse välja. Inglise keeles pidi tulema lõpueksam. Imestasin, et ei ole tegeletud korralikult selleks ettevalmistumisega, aga ütlesin, et õpin selleks niimoodi, et loen ühe päevaka grammatika raamatu läbi ja sõnavara on juba aastate jooksul piisavalt omandatud.

Viimasel ajal oli jälle duelle pidama hakatud. Televisioonis oli tehtud otseülekanne kahest duellist. Ühel neist tapeti Mussolini, teisel maailma parim vehkleja. Mõlema tapja oli nendega võrreldes tundmatu isik. Nende tundmatus tuligi neile kasuks, aga järgmisel duellil oleksid nad arvatavasti ise surma saanud.

Kui Noorlaid mind artiklit tõlkima küsis, siis ütlesin, et eelmises tunnis ma juba vastasin, ja ei läinud vastama. Aga Noorlaid tundus mind märkivat selle peale vabandajaks, mis tähendas, et ta tahtis, et ma seda artiklit kunagi ikkagi vastaksin, milleks ma oleksin pidanud seda alles õppima hakkama. Vene küsis igas keemia tunnis Helle-Reeta, nii et Helle-Reet oleks vahele jäänud, kui ta ühe vastamise järel oleks järgmiseks korraks õppimata jätnud. Tema küsimise põhjuseks võis olla see, et ta sai kontrolltööd kahed ja pidi suuliste vastamistega oma keskmist hinnet parandama. Tavaliselt sai ta vastamise eest kolme. Ühel korral ütles Vene talle: "Täna sa vastasid hästi. Neli." Selline pidev küsimine tekitas stressi ja ei lasknud just seda ainet omandada. Praegu rääkis Vene, et ta on vanaemaga nõus, et uus president (Meri?) on kehv. Eelmise presidendi juures olid Vene jutu järgi käinud nõupidamistel sellised mõistlikud inimesed nagu Fjuk ja Gräzin, aga uus oli kirjanik ja seal käisid veel ainult kirjanikud ja mõned kunstnikud. Vene rääkis ka, et lepiti sellega, et presidendi vahetumise ajal jäid mõned inimesed auto alla. Surmajuhtumid tulid närvipinge tõusust. Kuulasin seda juttu läbi une. Vene hakkas mulle korraldusi andma, aga ma ei täitnud neid, sest ei pidanud läbi une midagi kuulma. Mulle tuli küll mõte, et tegelikult ma ikkagi kuulen, aga ma ei hakkanud selle peale ärkama. Edasi magasin kodus oma voodis. Tegin silmad lahti, et mitte ärgata. Keegi tuli ja tõstis mu juukseid. Mõtlesin, et on hea, et ta ei näe, et mul on silmad lahti ja ma näen teda. Mind viidi võõrasse vannituppa. Seal pidin ma Nõukogude Liidu jaoks Ameerika hambapastaga pesemist katsetama. Vaadati, kas mul tulevad peale sellega pesemist hammastesse augud. Mõtlesin, et nad ei tea, et minu hammastesse ei tule nagunii auke, sõltumata selle pasta väärtusest.