Lugesin ajakirja

Ma hoidsin suvel 1986 käes juba "Vikerkaare" esimest numbrit, aga polnud seni ühtegi numbrit tervikuna läbi lugenud. Nüüd märtsinumbri lugesin. Alustasin tagant arvustustega, jätkasin hajutatud luuletustega ja lõpetuseks lugesin järjest läbi kõik muu. Seni on mul see kolmas etapp kas osaliselt või täielikult tegemata jäänud. Nii hindasin ajakirja eeskätt selle järgi, et seal avaldatakse kehvemaid luuletusi kui "Loomingus". Aga nüüd kui lugesin läbi kogu ilukirjanduse, nägin, et parem oli vähemalt selles numbris hoopis proosa. Meenutuseks seda, et kui eelmise aasta suvel tegin katse lugeda läbi kogu "Loomingu" number, loobusin sellest mõttest varsti sealses proosatekstis olevate põhjalike roppuste tõttu. "Vikerkaare" ja "Loomingu" võrdluseks võib öelda veel, et "Vikerkaarel" on parem formaat ja kujundus, kuigi viimast rikutakse sageli halva pildivalikuga. Selles numbris oli kõige kehvem osa kirjanduse aastaülevaated. Õpetlikku on nii palju, et igale ülevaatajale meeldis jälle erinev raamat, aga neid raamatuid lugemata ei saa täpsemalt midagi teada. Keegi ütleb alati, et kehv aasta oli. Tundub, et nad ajavad segi aasta kehvuse ja ülesande kehvuse.