Kõikumised

Kui hakkasin asju blogisse kirja panema, siis tundus vahepeal, et mõnel päeval pole midagi peale unenägude kirjutada. Tegelikult ikka on rohkem kui kirjutada jõuab, ainult et neid asju ei saa blogisse panna. Nüüd tuli mulle jälle selline tuju, et olen sel nädalal kirjutanud iga päev enne magamaminekut paberile päeva kroonikat. Tagajärjeks on olnud see, et pole jõudnud kirjutada seda ilukirjandust, mida kirjutasin eelmisel nädalal. Praegu leian päevadest palju asju, mida tahaks jäädvustada. Seda ma olen õppinud, sest aastate eest neid asju nii palju ei olnud. Aga praegu on kahju, et vanasti ei osanud päevi dokumenteerida. Unenäod kuidagi konstrueerivad uut minevikku, aga mitte kõike.