kolmapäev, aprill 26, 2006

Tänastest unenägudest

Suvilas oli väike tulekahju. Üks mees kustutas selle peaaegu üksi ära. Järgmisel korral poleks see võibolla õnnestunud, sest siis oleks võinud toas rohkem vingu olla. Sai veel kontrollitud, ega seina sisse rohkem tuld pole jäänud. Siis pandi vaip põrandale tagasi. Vaiba keskpunkt tuli panna täpselt põranda keskpunkti, et vaip põlema ei läheks. Siis hakati näitama ühte erilist liiki maadlust, kus ei tõustud püsti. Kui esimene paar oli ära maadelnud, hakkasin mina Klausiga maadlema. Mina pidevalt kaitsesin ja Kalus ründas. Lõpuks küsisin kõrval seisvalt mehelt, kas see saab ka võidu, kes vastase tsoonist välja tõstab. Kui olin saanud jaatava vastuse, tõstsin kohe Klausi tsoonist välja. See läks mul sellepärast kergelt, et Klaus oli ennast pidevate võidukatsetega ära väsitanud, aga mina olin puhanud, sest polnud veel ühtegi katset teinud.

Läksin arsti juurde. Arst küsis, kas ma olen varbal sidet vahetanud ja rohtu peale pannud. Vastasin, et mul ei olnud meeles seda teha, aga sellel ei ole tähtsust, sest jalg on juba paranenud. Arst pani mulle siiski uued sidemed peale, mässites neid nii põhjalikult, et ühe keeru tegi isegi ümber minu keele.

Alustasin malepartiid. Seekord oli malelauaks kandiline kook, millel polnud koogist eristuvaid nuppe. Käikude sooritamiseks tuli koogist tükke lõigata.

Saatsin Oudekkile kirja, et minu ajaveebi loeb üks naispoliitik. Panin juurde viite selle naise kohta avaldatud artiklile. Artiklis oli juttu sellest, et ta kandideerib parajast Riigikokku Res Publica nimekirjas. Mulle oli ka tehtud ettepanek Res Publica nimekirjas kandideerida. Mõtlesin juba ettepaneku vastu võtta, aga edasi mõtlesin, et see ei oleks päris õige, sest mul on ülejäänud parteist teistsugune suhtumine Euroopa Liitu. Kandideerimiseks oleks paremini sobinud Iseseisvuspartei. Riigikogus läksid Isamaliit ja Res Publica tülli. Velliste võttis Isamaliidu nimel sõna, et ühes küsimuses tuleks Euroopa Liidus rohkem Eesti enda huvidest lähtuda. Pille õpetas ühte vendadest, et ühegi rahvusliku partei poolt ei tohi hääletada, sest neis on kõik inimesed haiged. Mina vaidlesin vastu, et neid parteisid tuleb just valida. Selle eest tuli Pille mulle kallale ja lõi noaga kätte.

Kõik karvased mänguloomad olid minu valduses olevas kastis. Üks väike vend küsis ühe looma mängimiseks, mille ma talle vastumeelselt andsin. Pidin kõiki loomi kaitsma kavatsuse eest nad varsti ära visata. Ma ei tundnud enam oma pruuni karu ära, sest seal oli tervelt kaks sellise põllega karu, mõlemad tundusid minu karust natuke erinevad. See, kumb oli sarnasem sellele, millisena ma oma karu mäletasin, oli ka väiksema kõrvade vahega.

0 vastukaja: