Neli unenägu

Nägin unes, et istusin laua taga ja sõin, samas ruumis mängiti maleturniiri. Mitu häält kordasid sõnu "Tuu-li, Tuu-li!" mis tähendas üheaegselt, et mängus antakse tuld ja et siin on Tuuli, sest turniir toimub Võrus. Mulle tuli pähe, et pean minema kotti pakkima, et mitte Tartusse tagasi viivast bussist maha jääda. Läksin tuppa, kus olid minu asjad ja Toomas. Nüüd ma ei mäletanud enam, mis kell buss väljuma pidi. Küsisin Toomalt. Toomas arvas, et võibolla kell 12. Vastasin, et kas kell 10, 11 või 1, aga mitte 12. Toomas ütles, et ta ei saanud enne aru, et Tuuli on naine, kui ta võttis kampsuni seljast. Küsisin, kas Toomas teab, kui vana Tuuli on. Toomas vastas, et tema luuletuste järgi otsustades 10-aastane. Ma ütlesin, et ta on minu vanune. Mul oli võimalus Tuuli luuletusi lugeda juba siis, kui ta oli 10-aastane, aga siis mind veel luule ei huvitanud.

Teises unenäos läksin Oudekkiga kokku saamiseks teda kohvikust otsima. Seal olid ühe laua taga kaks temaga sarnast tüdrukut, kellest tundus siiski, et kumbki pole tema. Igaksjuhuks ütlesin ühele neist siiski ühe lause, selleks oli, et ma ei hakka teda teretama, sest ta ei ole Oudekki. Pärast tuli välja, et ta oli ikkagi Oudekki tuttav ja ütles selle lause talle edasi. Oudekki ise pidi olema teises majas. Läksin seda otsima mööda laia rohuvälja kõrvalt minevat teed ja lõpuks üle rohu.

Kolmandas unenäos lugesin mitut väga huvitavat õhukest lasteraamatut. Kui olin nad kõik läbi saanud, pidin neid kõiki otsast peale lugema hakkama. Seejärel sõitsin autoga. Istusin tagaistmel ja peale minu oli autos vaid juht. Kui tundus, et hakkab avarii tulema, kummardasin madalamale, et mitte aknast välja lennata. Juht tegi selle sõidu ajal kaks avariid. Inimesed kannatada ei saanud, aga kuna juhil olid alles noorteload, siis ei olnud tal lubatud enam edaspidi kordagi elus autot juhtida. Ütlesin, et see ongi hea. Tohtisime veel ainult selle sõidu lõpetada. Peale autost väljumist viskasime üle aia tulukese. See hakkas edasi liikuma, sellepärast läksime ka ise üle aia. Kui tuluke oli käes, hüüdis meid eemalt kummaline hääl, et me veel edasi läheksime. Ütlesin, et ärme lähme, see on ainult hallutsinatsioon. Siis tuli välja, et ka avariid olid olnud unenägu. Nüüd oli mul hea meel hoopis selle üle, et juhile load alles jäid.

Neljandas unenäos hakkasin meelde tuletama Keskeliga mängitud malepartiid. Päriselt mängisime kiirmalet, kus protokolli ei kirjutataud, aga unenäos oli mul protokoll olemas. Vaatasin, et olin ikka vastasele peale mängu lõppu õieti öelnud, et ta mängis avangut halvasti. Ta alustas kohe käiguga a6 etturite vale värvi väljadele panemist. Nüüd leidsin ka, kuidas ma oleks selle mängu võita saanud. Kui ma oleks avanud seisu käiguga e5:d6, siis oleksin saanud anda järgmisel käigul lipuga e-liinilt tuld, edasi tuld käiguga Lc6 (kusjuures oli võimalik tuld anda ka lipuga h-liinilt) ja edasi tuld käiguga Vf1-e1. Siis olleks must täiesti läbi olnud. Peale selle partii vaatamist hakkasin lauale panema enda väljamõeldud seisu, et seda analüüsima hakata. Kui seis peal olin, siis märkasin, et tegelikult seal ei olegi midagi analüüsida, sest kolm musta etturit on juba 1. real, mis tähendab, et tegelikult on nad juba lipud. Siis hakkasin analüüsima kolmiketturitega seisu. Valge oleks saanud väljalt a1 lähtudes lüia vastase etturid väljadelt a2, a3 ja a4. Ja kui siis vastase vanker oleks käinud d1, oleks saanud valge vankri käiguga a1 mängu tagasi tuua, sest teine valge vanker oli f1. Aga leidsin, et a-liinilt saab lüia ikkagi ainult kaks vastase etturit ja kolmas tuleb alles jätta, muidu pääsevad selle tagant liikuma teist värvi etturid ja ähvardavad lippu minna.