Maagia

Jõulude ajal kirjutasin, mis raamatuid sai nende puhul ostetud. Üks oli J. G. Frazeri "Kuldne oks: uurimus maagiast ja religioonist". Selle täpselt 1000 leheküljest on mul esimesed 80 juba läbi. Nendel lehekülgedel on kirjeldatud muuhulgas, et üks maagia liik on selline, et peetakse mingi nähtuse imiteerimist seda nähtust esile kutsuvaks (jäljendusmaagia). Autor peab seda inimmõistuse traagiliseks eksituseks.

Tegelikult see ju sageli siiski on nii. Füüsikas õpetatakse, et kui elektrivälja abil saab kutsuda esile magnetvälja, siis saab ka magnetvälja abil elektrivälja esile kutsuda. Psühholoogia toob veel rohkem selliseid näiteid. Halb enesetunne tekitab negatiivseid mõtteid ja negatiivsed mõtted halba enesetunnet. Kui hakata vägisi positiivseid mõtteid mõtlema, võib ka halb enesetunne kaduda. Mingi asjaga tegelemine kutsub esile huvi selle asja vastu ja huvi paneb sellega tegelema.

Järelikult peaks ka maagidel sageli õigus olema. Nad on ehk analoogiat liiga palju laiendanud, aga teinud seda õigete tähelepanekute alusel.