Tornid

Nägin unes, et olime Soome rahvuskangelased. Mina pidasin ennast kõige suuremaks kangelaseks ja tahtsin ühe asja nii seinast välja tõmmata, et keegi ei segaks. Aga mul õnnestus see alles siis, kui Tõnu selle pihta vasaraga hoobi andis, sest oli vajalik kahe kangelase koosmõju.

Teises unenäos näidati Eiffeli torni tippu, algul kõrvalt, seejärel ülaltvaates. Sinna kinnitatud telemast oli paigutatud pisut küljele ja viltu. Sõitsime tornist liftiga alla. See torn oli üks New Yorgi pilvelõhkuja, kuhu olime tulnud klassiekskursiooniga. Nüüd tuli ka liftiga sõitmise eest maksta. Sõit maksis 16 dollarit ja see tuli panna maja ees olevasse automaati. Panin sinna kaks 10-dollarilist, sest mul ei olnud täpset raha. Seejuures läks mul ülejäänud raha lendu, sealhulgas 500-dollariline. Minu palvel püüdis Piret P. nad kinni ja andis nad mulle tagasi. Automaati panid vahepeal ka teised raha, aga automaat pidas mind meeles ja andis mulle pärast neilt raha saamist 4 dollarit ja sente tagasi. Pidin selle andma nüüd maja küljel olevasse kassasse. Enne kui ma seda teha jõudsin, tõsteti mind teisele korrusele, kus pidi näidatama hobuse tapmist. Ma karjusin, et ma ei taha seda näha ja tulin alla tagasi. Kuulsin, et hobusetapja mees ütles inimestele, et seal toimuv kahjustab vaatajaid mürgisuse tõttu, aga ennast ei lase ta kahjustada. Kõndisime jala pilvelõhkuja trepist üles. Trepil tuli meile vastu teine eestlaste grupp. Oli kuulda, et meie eestikeelset kõnet kuuldes ütlesid nad, et New York on eesti linn, nagu sellisel puhul alati öeldakse. Mul olid käes võtmed, mille kohta nad ütlesid, et sakslased peavad koduvõtmeid väga tähtsaks. Kui olime tipus ära käinud ja alla tagasi hakkasime minema, tundus trepp palju järsem kui üles minnes. Hoidsime käsipuudest kinni ja kõndisime kiiresti, mis oli ohtlik. Artur ütles, et hajameelsuse tõttu saab iga päev inimesi surma. Kui olime alla jõudnud, siis keerlesime veel inertsi mõjul mõnda aega. Mõtlesin, et Piret L. peab siis sellises New Yorgi majas töötades iga päev keerlema. Nüüd sain aega minna kassasse automaadist saadud raha ära maksma. Mõtlesin, et isemaksvaid kassasid ei ole ikkagi olemas, kui kõrval on ka kassapidaja, kelle juures tehing lõpetada tuleb. Kassa ava ees ei leidnud ma kohe õiget summat üles, seepärast astusin kõrvale, et see kõigepealt üles otsida. Mõtlesin, et New Yorgi õhk on puhtam kui ma arvasin. Edasi mõtlesin, et võibolla on ta nii puhas ainult siin lõbustuspargi territooriumil.