Nägin unes, et Hollandis oli ainult üks tee, sest Holland oli nii vastu merd surutud, et paralleelset teist teed sinna poleks mahtunud. Ütlesin, et Hollandile võiks teha tehissaare, millele autod sõidavad silda mööda ja kust nad edasi sõidavad praamiga. See oli nii naljakas, et vennad hakkasid naerma. Ütlesin veel tsitaadi Majakovski luuletusest: "Seletage, Majakovski". Vennad sikutasid Hollandi niite.
Tõnul oli isaga tüli. Tõnu jooksis minema. Läksin talle järgi ja hakkasin teda rahustama. Selleks ladusin ka ostukorvi maitsvaid toidukaupu täis. Seletasin Tõnule, et isa tuleb pärast ise vabandama. Ema tuli ka toitu ostma. Mul oli Tõnuga pikk dialoog, aga rääkides mu huuled ei avanenud, nii ma ainult mõmisesin, aga Tõnu sai kõigest aru. Vahepeal kiskusin jõuga oma suu lahti, aga siis ei tulnud mul suust oluliselt paremat häält ja varsti olid huuled jälle koos. Kui ärkasin, oli mul samuti suu kinni. Kui olen unenäos rääkinud lahtise suuga, olen vahel tähele pannud, et ärgates on ka suu lahti, nagu oleks ma rääkinud läbi une.
Mul oli magistrantuuri lõpetamiseks veel üks ainepunkt puudu. Varem oli see antud ilma loengute ja arvestuseta, aga nüüd oli kehtestatud nõudmine, et kõik arvestused tuleb päriselt teha. Sel põhjusel ähvardas mul magistrantuur lõpetamata jääda, sest ma ei saanud millegi põhjal arvestuseks õppida, kui mulle poldud loenguid loetud. Ma ei saanud selle asemele teist ainet ka võtta, sest mu õppeaeg oli läbi. Mult küsiti veel, kas ma tahtsin ainepunkte maletrenni eest. Vastasin, et teised selle eest said, aga mulle öeldi, et sport on rohkem bakalaureuseõppe jaoks. Praegu olid lihavõtte pühad. Reede ja neljapäev pidid mõlemad olema riigipühad, nagu mulle just meelde hakkas tulema. Ainult et neljapäeva hommikul veel ülikoolis töö käis.
Olin tunnis. Kaebasin, et mul on huvi tundide vastu viimasel ajal vähenenud. Õpetaja ütles jälle, et nüüd kasutame kogu tunni aja ära. Selle vastu ma protesteerisin, et kui kogu tund õpetamisega tegeleda, siis see väsitab õpilased ära. Mõtlesin, et ei tea, miks vahetund ei väsita. Mulle anti saavutuste eest auhind. Selleks oli suur karp, millesse ühe noorema klassi õpilane oli pilte joonistanud. Erinevalt minu piltidest olid tema piltidel poisid ja tüdrukud selgelt eristatavad. Istusin ühe toa põrandal ja hakkasin seda karpi kokku panema. Seal oli tavalisest suurema ruutude arvuga malelaud. Sellel oleks saanud mängida äärmisi ruute arvestamata või siis suurema ruutude arvuga malet. Karbipõhja oli tehtud ka tavalise suurusega malelaud. Kui olin kõik nupuid karpi pannud, leidsin põrandalt veel ühe asja. Vaatasin, mis see on, ja sain aru, et see on sulgpalli palli tükk.
Kandsime oma kaartidele objekte. Meil olid ühesugused kaardid ja kandsime neile samu objekte, aga paigutasime neid pisut erinevalt. Kolonistid pidid jääma pidama enne suurt auku, sest sellest ei oleks nad jagu saanud. Jõudsime selle auguni. Augus elasid mesilased. Enne seda oli parlamendisaal, kust tuli iga päev teateid väikestest tuumaplahvatustest. Olid olemas nii väiksed tuumapommid, et ühe plahvatusega hävitati üks või paar saadikut. Venelased oleks võinud tuumarelvade käikulaskmist ära kasutama hakata ja lasta ise käiku terveid linnu hävitavad pommid. Siis selgus, et plahvatanud ei olnud mitte ainult need pommid, millest oli teatatud uudistes, vaid neid oli tarvitatud ka teisel suunal.
reede, aprill 07, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar