Käigud

Nägin unes Tartu malemeistrivõistlusi. Mina olin mängud lõpetanud, käis veel ainult mäng Klausi ja Sveni vahel. Selle mängu võitja oleks tulnud Tartu meistriks. Vaatasime seda eemalt ja mina olin Klausi poolt. Ütlesin enda kõrval istujale, et Klaus saab panna mati. Aga Sven leidis ootamatu kaitse, nii et matti ei tulnud. Arutasin veel kõrvalistujaga nende seise. Klaus käis ühe oma kahest lipust vastase kuninga kõrvalväljale. Esimesel pilgul tundus, et ta saab panna järgmisel käigul teise lipuga mati, aga Sven käis teisele lipule, mis seda lippu mööda diagonaali kaitses, ette etturi. Nii pidi Klaus ühe kahest lipust ära andma. Selle tulemusel ei olnud tal enam võimalik võita ja lepiti viiki. Viik andis Tartu meistri tiitli Klausile. Mulle öeldi, nagu jääks mul nüüd paar järgmist turniiri vahele. Ma ei saanud aru, kas karistuseks selle eest, et ma mängu kommenteerisin, või mõeldi ainult seda, et ma väljaspool Tartut toimuvatele turniiridele ei lähe ja sellega jäävad mul sarja üldarvestuses punktid saamata. Kuna Klaus oli tulnud Tartu meistriks, tekkis inimestel huvi tema isiku vastu. Talt hakati küsima, kus ta elab ja kas ta elab üksi. Mina rääkisin, et Klaus tuli Tartu meistriks hoolimata sellest, et ta malega ei tegele. Ta oli viimati mänginud paar aastat tagasi. Ütlesin, et mina olen teda õpetanud ja natuke õpetasin talle avanguid ka möödunud aastal. Klaus küsis, millal. Vastasin, et suuliselt.

Teises unenäos käisin Oudekki näopildile S-tähe, mis tähendas sääske. Oudekki pidas seda kingituseks ja võttis vastu. Aga mina jätkasin hullema asjaga, käies sinna ka V-tähe, mis tähendas vampiiri. Ma tahtsin näha, mis juhtub. Nüüd hakkas kõik lainetama. Tuli Kullamaa, kes ütles, et ta annab mulle põrgu allergia. Küsisin, kas see on hea või halb. Kullamaa hakkas rääkima, et minu koostatud Kerese raamatusse poleks pidanud panema peatükki "Malekoolist", kuna see on sõna-sõnalt Hollandi maleajakirjast maha kirjutatud. Mina arvasin, et kui see ongi sealt võetud, ei tähenda see veel, et see ei ole Kerese kirjutatud. Kullamaa jätkas, et selles peatükis oli uues raamatus loetelust kaks riiki välja jäänud. Ta jätkas, et ta võrdles kõiki minu koostatud raamatu tekste sõna-sõnalt originaalidega, samuti tegi kindlaks, mitu käiku oli partiitekstides valesti märgitud. Mina leidsin, et valesti võib märgitud olla ainult käigu algvälju, mille ma ise sisse panin, aga lõppväljad on kõik õiged, sest need kontrollisin üle, ja nende järgi saab vaadata, mis käik tegelikult tehti. Ütlesin Kullamaale, et ta annaks selle vigade nimekirja minu kätte. Tundus, et ta tahab mind selle raamatu koostamise eest maha lasta. Põgenikud asusid parajasti teele Saksamaa poole, et pääseda Nõukogude vägede käest. Mina otsustasin jääda Eestisse. Mõtlesin, et võibolla ei represseeritud meie suguvõsast Nõukogude ajal sellepärast kedagi, et arvati, et meie suguvõsa on töölissuguvõsa. Edasi mõtlesin, et represseeriti ka töölisi. Seda tehti hirmust, et keegi hakkab maskeerumiseks tööliseks, et pääseda Stalinit tapma.