Unenäod

Oli tapetud neli Iseseisvusparteiga seotud inimest. Seda võis seostada partei esimehe valimistega. See võis tulla sellest, et sellesse parteisse kuulusid keskmisest emotsionaalsemad inimesed. Kõik asjaseepuutuvad inimesed elasid minu toas, mis moodustas küla. Külas elas kaks kaupmeest, kaks kirjanikku ja üks arvustaja. Kaupmehed olid oma töö tõttu rikkad, aga nende töö oli igav. Kirjanike töö oli huvitav, aga nad olid vaesed, sest nii väikses külas ei olnud neile piisavalt lugejaid.

Taimo nägi pliidil uut veetrumlit. Ta hakkas sinna supi komponente panema. Näitasime talle, et supp voolab tilast välja. Ta pani selle siis vanasse patta. Hakkasime suppi sööma. Küsisin enne, kas see on hapu või värske kapsaga toit. Kui kuulsin, et hapu, siis nõustusin sööma. Öeldi, et värsket kapsast enam nii peeneks ei hakita. Minu vastas istusid Paide vanaema ja Siiri. Siiri rääkis, kuidas talle helistatakse. Siis oli rääkija hoopis Oudekki. Ta ütles, et helistajad tahavad talt alati kamba asjade kohta intervjuud, aga tema tahab rahu ja vaikust, mida talle ei anta. Mõtlesin, et ta räägib vist samast kambast, millest mina internetis kirjutan. Ja talt tahetaksegi selle kohta intervjuusid sellepärast, et mina sellest kirjutanud olen.

Läksin bussi peale. Enne oli mul ostetud kümnest piletist koosnev pakk. Aga oli välja tulnud, et iga piletit ei saa igasse kompostrisse panna. Iga pilet tuli panna sellisesse kompostrisse, mis teeb sama arvu ja sama kujuga auke, nagu piletil juba enne seda on. Sellise leidmiseks pidi bussis ringi trügima või sõitma sellisesse asulasse, kuhu sellised piletid viivad. Nii võis mul neid üle jääda. Sellepärast teised sõitjad ostsidki pileti otse bussijuhilt, et tema käest sai alati õige. Tuli Jaan Kaplinski ja seletas, et tegelikult saab iga kompostriga teha igasuguseid auke, kui anda sellele pilet eelnevalt tõlkimiseks. See ei tundunud mulle õige teguviisina, vaid muukimisena. Peale bussist väljumist läksin Tallinna vanalinna suunas. Iga aukude arvuga piletit sai kasutada erineva aukude arvule vastava liikmete arvuga ansamblina esinemiseks. Kes soovis, sai pileteid vahetada. Aga see tundus mulle ebaõiglasena, sest kahelt inimeselt kahe ühe auguga pileti saamise eest sai neist vaid ühele anda vastu kahe auguga pileti. Tegelesin teksti tõlkimisega. Tõlkesse tuli panna iga sõnaga nii mitu lauset, kui mitu korda seda sõna lauses esines. Nii jäi osa kohti tõlkimata. See oli see, et kui ma oleksin oma elektronmärkmiku kuskile kaotanud, oleks leidja saanud sellest andmeid kustutada või nendesse muudatusi teha.