neljapäev, aprill 06, 2006

Mängu Hussein

Täna jäi meelde kaks unenägu, kuigi mingeid juppe oli mitu korda rohkem.

Olime kooli õuel. Krister oli keskel ja mängis Husseini, kogu klass oli ringiratast tema ümber ja mängis ringmängu. Siis sai Krister haiget ja läks solvunult ära koopasse. Jürgen I. käis temaga koopasuu ees rääkimas. Tagasi tulles ütles ta, et Krister oli öelnud, et kaotab nägemise ja muud sellist, aga Jürgen teadis malega tegelemisest, et ta kaotab tegelikult ainult viguri. Siis tormas Krister vihaselt koopast välja. Tundus, et ta tuleb otsejoones mulle kallale, sellepärast tegin, et tema teelt eest sain. Krister võttis särgi seljast ja nüüd oli näha, et tal on selg siiski vigastusest sinine. Kui halb see oli, seda täpselt ei teadnud.

Sain Piretilt e-maili. See oli vastuseks kellegi teise omale, aga ta oli mulle ka koopia saatnud. Kiri oli inglise keeles. Seal oli juttu välismaale elama minejatest, aga mõtlesin, et pean kelleltki küsima, et ta seletaks lühidalt, millest kirjas täpsemalt juttu on. Läksin tuppa, kus istus Piret. Küsisin talt tema tiguposti aadressi, et saata sellel oma äsja ilmunud kolmas luulekogu. Ta vastas mulle kõige tugevama aktsendiga eesti keeles, mida ma kunagi kuulnud olin. Isegi nendel, kes on kogu elu välismaal elanud, ei ole nii tugevat aktsenti. Ta pakkus mulle raamatu saatmiseks rumeenlaste tehtud ümbrikku. Selgus, et nad teevad neid kasutatud ümbrikest, kustutades peale kirjutatud teksti. Võtsin ümbriku vastu. Siis võttis Piret telefonikõne ja pakkus toru mulle, et ma kirjutaks üles tema aadressi, mis sealt pidi öeldama. Keldusin toru võtmast, öeldes, et kuulmise järgi ei saa ma aru. Ütlesin talle, et ma saadan talle e-maili, et ta näeks, mis on minu e-maili aadress ja saadaks sellel oma tiguposti aadressi. Piret ütles selle peale, et ta mingit asja ei kannata, aga ma ei saanud aru, mis sõna ta ütles, mida ta ei kannata. Mõtlesin veel, et Piret mõned aastad tagasi ühes e-mailis juba teatas oma aadressi, nüüd ma vastan sellele ja küsin, kas ta aadress on veel sama. Piret läks tuppa, kus istus Oudekki, ja ütles, et ma kinkisin talle raamatu. Oudekkile polnud ma jõudnud veel sellest raamatust rääkida.

0 vastukaja: