Male, ekskursioon, kool, male

Nägin unes, et helistasin Jürgen Roostele, et leppida kokku meievahelise male MM matši toimumise asjaolud. Ta pidi sõitma minuga mängimiseks Tallinnast Tartusse. Kui kõne oli läbi, mõtlesin, et kuna olen ise Paides, oleks tal ju siia lähem tulla. Ta tuligi. Hakkasime mängima matši Paide maja tagumises toas. Enne tuli kellale õige mõtlemisaeg keerata. Ütlesin, et seda kella ei saa enam keerata. Rooste proovis ja ütles, et saab ju. Vastasin, et viis minutit saab jah keerata, aga poole peale mitte. Kahtlustasin kedagi konkreetset kella purukskeeramises.

Teises unenäos mängisin ühel maleturniiril. Praegu oli turniiri seis selline, et mina olin umbes kümne osavõtja hulgas eelviimane ja Klaus viimane. Ühte meist nimetati tabelis Runneliks. Lootsin kohta parandada. Järgmisena pidin kokku minema K. Sandriga. Peep ütles talle, et tal saab mäng minuga kella kümneks läbi. See tähendas, et ta pidas K. Sandrit minust nii palju tugevamaks. Vaidlesin vastu, et ma võin teda vabalt võita. Lisasin, et isegi kui ma kaotan, siis mitte küll alati, aga sageli kulutan ära kogu mõtlemisaja ja lõpetan mängu viimasena. Mõtlesin, et mängin jälle neljaratsu avangut, kuigi ta kindlasti ei tee enam sama viga, mis eelmisel korral. Siis selgus, et mul on hoopis mustad. Nüüd ootasin, et vastane mängib mingit väga vastikut avangut avakäiguga d4.

Olime suurema grupiga ekskursioonil ja käisime väiksemate gruppide haaval paatidega sõitmas. Igasse paati pidi minema kaks inimest. Tristan sai teada, et ta on pandud samasse paati ühe tüdrukuga. Ta ütlles sellele, et ta arvas, et on hoopis õppejõud Mäesaluga või ühe poisiga, kelle nimi on Naaber, aga selle tüdrukuga räägib ta parema meelega. Vee peal oli udu. Mõtlesin, et kui mind pannakse samasse paati kellegagi, kes halvasti sõuab, siis ütlen talle, et sõidame mööda kaldaäärt, muidu ei oska me udus tagasi sõita.

Olin Kalme inglise keele tunnis. Öeldi, et täna on kontrolltöö. Selle jaoks oli tulnud kodus teha ühte harjutust. Ma ei teadnud, kas seda tuli teha kirjalikult või suuliselt, igatahes polnud ma seda üldse teinud. Leidsin, et nüüd on veel sobiv aeg lugeda läbi väikse kasti täis grammatikat, mida osata tuli. Siis oleksin saanud juba suuliselt harjutust ette lugeda. Kui mult oleks küsitud, miks ma seda kirjalikult ei teinud, oleksin öelnud, et kirjalikult pole mõtet teha, sest ma nagunii kunagi ei loe oma vihikut. Harjutust hakati kontrollima. See oli inglise keele käänete kohta. Käänded moodustati erinevate artiklite kasutamise või nende kasutamata jätmisega. Esimesena luges Erik. Jätkama pidi Piret P. Aga kui Erik oli pidanud lugema ainult ingliskeelseid lauseid koos lünkade täitmisega, siis Piretil käskis Kalme need ka eesti keelde tõlkida, sest oli teada, et tal on tõlkimisega probleeme. Kolmandana tuli minu kord. Ma ei teadnud, kas mina pean lugema koos tõlkimisega või ilma. Muidu tundus harjutus mulle lihtne. Tuli välja, et seda pidi ikka ainult suuliselt tegema.

Vaatasime maleraamatute kaanekujundusi. Kõigi kaantel oli kuidagi kujutatud malenuppe. Aga Nõukogude aegsete omad olid uuemast raamatust erinevad, neid pidasime kommunistlikeks. Mõtlesin, et kommunistlik kunst oli paljudel maadel ühesugune - Eestis, Venemaal ja Ida-Saksamaal, aga praegune Eesti oma on tolleaegse eesti omaga võrreldes palju erinevam.

Malenuppu, millele tuli matt panna, nimetati kuningannaks. See nupp oli suhkrutoosis suhkru peal. Ütlesin, et males võiks olla peale kahemõõtmeliste käikude ka ülevalt alla käigud, siis saaks sellele kuningannale mati panna - talle suhkrut peale tõstes. Seda oleks saanud teha samas suhkrutoosis olev lipp. Mõtlesin, et selle mõtte võiks blogis avaldada. Teiseks mõtlesin sinna panna mõtte, et olelusvõitlus peab toimuma malenuppude vahel, et evolutsioon kiiremini edasi läheks.